39 sekundiga pügatud lammas
Norras peetud MMil sai Aadam Kaivo 50 võistleja seas 45. koha - tema kiireim töö kestis 1 minut ja 19 sekundit.
Värske maailmameistri, uusmeremaalase Paul Avery parim aeg oli aga vaid 39 sekundit.
Kakskümmend lammast jutti
Masinpügajate kolmes kvalifikatsioonivoorus võttis iga mees ette viis, poolfinaalis 10, finaalis juba 20 eri tõugu lammast. Stiil ja vahendid ei olnud ette kirjutatud, osa võistlejaid kasutas abivahendina paarikümne sentimeetri kõrgust alust.
Iga võistleja juures seisis kohtunik, enamasti endine tipp-pügaja, registreerides karistuspunkte lohaka töö, sisselõigete või looma julma kohtlemise eest - viimast õnneks küll polnud.
Osavust näitasid ka kääridega pügajad. Nende kiireimate keskmised ajad olid vaid minuti jagu halvemad masinpügajate omadest. Eriti nauditav oli jälgida pjedestaalile jõudnud Aafrika käsitsipügajate tööd. Nii Lesotos kui Lõuna-Aafrikas pügatakse käsitsi üle 90% lammastest, miljoneid loomi aastas. Värske maailmameister, lõuna-aafriklane Zweliwile Hans pügas ühe looma keskmiselt 2 minuti ja 11 sekundiga.
Erinevalt masinpügamisest, mille tehnoloogiat pidevalt täiustatud, käib käsitsitöö ikka vanade heade raudadega. MMi tipudki pügasid raudadega, mida kõik mäletavad vanaema laudaseinal rippumas, erinevuseks vast ainult terade hõõrdumist ja survet ühtlustav rõhtpulgake ning rihm, millega enamik pügajaid rauad käe külge kinnitavad. Aga oli ka neid, kellel polnud ainsatki taolist lisadetaili.
Raudade terad on suhteliselt pikad ja ühe lõikega saab puhtaks suure laigu. Vill jääb ühtlane ja vahet teeb masinpügatud lambaga vaid väga lähedalt uurides. Mujal maailmas on käsitsipügamisest saanud rohelise maailmavaatega inimeste eelistus - Euroopa suurriikideski leidub karju, kus ei lasta pügamismasinat looma ligi.
Sorteerimises valitsesid naised
Pügamisvõistlustel osales kõigest üks naine, sedagi vaid MMiga samal ajal peetud Norra meistrivõistlustel. Villa sorteerimises, kus aluseks kiirus ja puhtus, valitsesid aga just naised.
Parimad pügajad teevad igapäevatöös lamba puhtaks vähem kui minutiga ja tavaliselt on ka siis kahe pügaja tarvis ainult üks villasorteerija. Ka MMil pidi üks võistleja korraga sorteerima kahe pügaja villakud. Abivahenditeks olid pikk puuliist villa kokkutõmbamiseks, varrega põrandapuhastamise kraap ja villakorvid.
Vill sorteeriti järgmiselt: A- ja B-klass (selg ja küljed; kõht, pea ja jäsemed), sõnnikune ja taimedega saastunud. Maailmameistriks tuli Uus-Meremaalt pärit Sheree Alabaster.
Spælsaud kippusid rabelema
Lambapügamine kui võistlus on fanaatikute ala, kus kõik töötavad tasuta ja kohtunikudki ei saa tavaliselt töö eest palka. Masinpügamise maailmameistri võidusumma jääb alla 40 000 Eesti krooni.
Tänavuse MMi korraldajad norralased tunnistasid, et nende jaoks oli tegu suure väljakutsega. Ühtlase suuruse ja villakvaliteediga karjamaapuhtad loomad pidid olema enne võistlust lähikonna talunikelt kokku kogutud ja saba ümbrusest pügatud. Võistlushallist käis läbi kokku kaks ja pool tuhat lammast. Kiiresti tuli sorteerida, koristada ja eest ära toimetada tohutu villakogus.
Peamiselt pügasid võistlejad Norras enam levinud tõugu, norra valgeid lambaid, kelles on nii kohaliku dala, rygja, steigari kui tekseli verd. Ühes voorus ja finaalides tuli aga pügada ka norra vana lambatõu spælsau esindajaid. Need loomad on norra valgest väiksemad, pikema villaga ja metsikuma loomuga.
See võis olla ka põhjus, miks maailma parim meriinopügaja, imepeene villaga harjunud kahekordne maailmameister Shannon Warnest pidi oma trooni loovutama. Lisaks pikale villale kippusid spælsaud pügajate käes rabelema ja lisasid niigi pingelisele võistlusele emotsioone.
Kohalike huvi võistluse vastu oli suur. Rajuilmast hoolimata oli kohal tohutu hulk kummikutes ja vihmamantlites kaasaelajaid. Huvi oli suur ka seepärast, et Bjerkreimi ja laiemalt Stavangeri maakonna puhul on tegu Norra juhtiva lambakasvatuspiirkonnaga. Norras on 12 000 lambafarmi kokku miljoni põhikarjautega. Põhiliselt toodetakse liha - 25 000 tonni aastas. Villatoodang on 5000 tonni aastas.
Norras on registreeritud 21 lambatõugu, 80% kaljuse maastiku hooldajatest on siiski norra valget tõugu.
Kes on esimene eestlane lambapügamise MMil?
Aadam Kaivo on pärit lambakasvatajate talust Harjumaalt. Esimest korda pügas ta lambaid 2005. aasta suvel, kui Eestit väisas lambakasvatuse seltsi toel ja Tiit Kaivo kaasabil Briti villavalitsuse pügamisväljaõppe osakonna juhataja Colin MacGregor.
Pärast koolitusi proovis Aadam Kaivo pügamisega ka natuke taskuraha teenida, aga esimesed kogemused polnud vähese väljaõppe ja kehvade pügamistingimuste tõttu parimad.
Kaivo täiendav õppe- ja praktikareis Šotimaale sai teoks tänavu suvel. MacGregori abiga õnnestus Aadamil seal endale veel üks kahepäevane koolitus välja kaubelda ja kohe ka kohaliku tööandja juurde praktikale saada.
Esimestel päevadel suutis ta pügada vaid 50-60 utte. Kuna aga töö käib üheskoos ning šotlased, iirlased ja uusmeremaalased olid alati nõus algajaid lahkesti nõuga aitama, tõusis päevas pügatud lammaste arv kuu ajaga 150ni. Šotimaal õnnestus näha paari suurt võistlust, kus osalesid ka maailmaklassi pügajad.
Nüüdne sõit Norramaale sai suuresti teoks Colin MacGregori õhutusel.
Lambapügamise MM
- Võistlejaid 28 riigist.
- Lisaks Eestile ja Lätile olid esimest korda kohal Balkanimaad, Soome ja Taani.
- MM-võistlusi on peetud juba 1977. aastast. Seni on mõõtu võtnud peamiselt suuremad lambakasvatusmaad Austraalia, Uus-Meremaa, Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa ja Wales.
- Järgmisel MMil aastal 2010 saab tutvuda Walesi tõugudega.
Allikas: Eesti Lambakasvatajate Selts
