Abruka raamatukogu kutsub sünnipäevale
Abruka raamatukogu raamatukoguhoidja Helle Kesküla sõnul tahaks raamatukogu pidada küll oma pidu pidada koos läänemeremaade muinastulede ööga, kuid sel aastal tuleb leppida vaid virvatuledega, sest muinastulede öö on viimasel augustikuu laupäeval, s. o. 30.augustil ja siis ei ole Abrukal peale ületalveolijate enam kedagi.
Seekordsele sünnipäevale ootab raamatukogu kõiki Abruka ja Vahase kirjamehi, -naisi, keda on kokku kümme.
Need on inimesed, kes on kirjutanud kasvõi ühe raamatu ja kellel on üks kodu Abruka või Vahase saarel. Need on päriskirjanikud Jüri ja Ülo Tuulik ning Lembit Uustulnd, lisaks need, kellel ette näidata väiksem kirjalooming - Salme Tuulik, Mare ja Jüri Lott, Ellen ja Peeter Kask, Martin Napa ja Ken Kalling. Kui ei oleks neid kirjamehi ja - naisi, siis ei oleks ju ka raamatukogu ega selle kasutajaid. Ära ei ole unustatud ka Albert Uustulndi. "Laulame tema laule ja küllap oma vaikse muhelusega kiidab meie tegevuse heaks," sõnas Kesküla.
Praegu on Abruka raamtukogul lugejaid 42, loetakse põhiliselt eluloolisi raamatuid, dokumentaaljutustusi, loodusloolisi raamatuid, eelistatakse eesti autoreid.
Raamatukogu 80-nda aastapäeva trükiseks on kujundatud järjehoidja, millel on Abruka majaka pilt mõttega et raamatukogu oleks nagu majakas, mis kiirgab oma kiiri igasse peresse, igasse südamesse.
Abruka raamatukogu lugu
Abruka kooliõpetaja Augustin Müristaja olla öelnud 1914.a. õpilastele, et kellel kodus raamatuid on, toogu koolimajasse kokku, siis saavad teised ka neid lugeda. Abruka külanoored viisid siis igaüks mõne raamatu, aga Eriina Hääl koguni 25 raamatut.
Et raamatukogu täiendada, võeti vastu otsus: iga lugeja maksab raamatut laenutades 2 või 3 kopikat, olenevalt raamatu paksusest. Selle raha eest osteti siis uusi raamatuid. Augustin Müristaja töötas saarel vaid ühe aasta ja selle lühikese ajaga jättis ta saare ajalukku olulise jälje - saarel oli oma raamatukogu, mis asus küll kooli ruumides, kuid mida võisid kasutada kõik küla elanikud. Kahjuks järgmised õpetajad ei järginud tema üleskutset ja raamatukogu tegevus hääbus.
1928.a. kevadest võib leida andmeid, et Abruka saarel kutsuti ellu haridusselts.1928.a. 6. detsembri "Meie Maa" annab teada, et Abruka saare haridusselts avas oma liikmetele seltsi esimehe toas lugemislaua. Sellest ajast alates on Abrukal raamatukogu pidevalt eksisteerinud, nii haridusseltsi kui kooliõpetajate eestvedamisel. Riiklikusse raamatukogude võrku kinnitati Abruka raamatukogu 8. märtsil 1946.
Eelmise aasta augustis neid erinevaid raamatukogu asutamise aegu külarahvaga arutades leidsime, et 1928.aastal haridusseltsi poolt avatud lugemislauaga algabki pidev raamatukogu tegevus Abruka saarel.
1947.a. sügisest asus raamatukogu juhatama Salme Tuulik ja tegi seda suure südamesoojuse ja armastusega raamatute vastu ligi 60 aastat. Salme ise on öelnud: "Koolimajas sündinud ja kasvanud, sain ma raamatupisiku just sealt ja vanematel tuli mind vahel väevõimuga raamatukapi uste vahelt eemale vedada."
Helle Kesküla sõnul on Salme Tuulik oma vaikse loomuse ja tagasihoidlikkusega on ta suutnud pugeda pea kõigi saareelanike hingesoppidesse. "Salme juurde raamatukokku oli alati hea minna, võis lihtsalt juttu ajada - ilmasju arutada, ütlevad abrukalased," kinnitas Kesküla.
Tema sõnul ongi kaks imelist inimest Abruka raamatukogu jaoks Salme Tuulik - eluaegne Abruka raamatukogu juhataja ja Krista Lember - Vahtra talu perenaine, Abruka raamatukogu ja kooli ajaloo uurija ning kirjapanija.
"Tänu Kristale on meil olemas kõikvõimalikud vajalikud aastaarvud ja tänu Salmele korralik raamatute kogu koos paljude raamatuhuvilistega," selgitas Kesküla.
"Suured tänud ja sügavad kummardused Kaarma vallavalitsusele ja volikogule, tänu kellele on Abruka raamatukogul uued ruumid ja igapäevatööks vajalikud vahendid. Abruka raamatukogul läheb hästi!"
