1441 viisid Mustpeade vennaskonna liikmed üks päev pärast talvist pööripäeva Tallinnas turuväljakule Raekoja ette (Raekoja platsile) kaks jõulukuuske. Nõnda kirjutab ajaloolasele Friedrich Amelungile viidates Lennart Meri oma “Hõbevalgemas” 1984.

Muist ajaloolasi peab seda legendiks ja loovutab maailma esimese avaliku jõulupuu au lahkesti teistele. Strasbourg’is ehk Strassburgis nähti seda esimest korda 1601.

Tõsisem konkurent Tallinnale on ehk Sélestat ehk Schlettstadt Prantsusmaa idanurgas Alsace’is ehk Elsassis. Linna arveraamatus leiti 1521 märge, et metsavahile maksti ehitud puu valvamise eest alates toomapäevast neli šillingit. Seda peab Sélestat maailma vanimaks kirjalikuks teateks avaliku jõulukuuse kohta.

Ega lätlasedki legendide loomise ajal maga. Riias Raekoja platsil Mustpeade maja ees tänavas on kaheksakandiline metallplakat, millel kaheksas keeles “Esimene uueaastakuusk Riias 1510. aastal”.

2002 kirjutas Andres Ehin Maalehes: “Kas aitab mõne huvitava tunnusmärgi evitamine Eestit tuntumaks teha? Kahtlemata aitab. Aga see tunnusmärk ei pruugi tingimata igikestev ja üleüldine olla.

Selleks võiks ju olla Lennart Meri pakutud jõulukuuse kodumaa. Kui palju profiiti lõikavad Soome, Rootsi, Norra ja viimasel ajal ka Gröönimaa sellest, et nad on üsnagi meelevaldselt end jõuluvana kodumaaks kuulutanud.

Kas meie suudame jõulukuuse kodumaa niisama popiks teha? Oleneb meist endist.”