Saint-Nicolas, keda hollandikeelsed kutsuvad Sinterklaasiks, on laste ja meremeeste kaitsepühak, kelle nimepäev 6. detsembril on belglastele jõuluhooaja kõige tähtsam püha.

Juba nädalaid varem hakkavad lapsed oma sussidesse kaugelt saabuvale Saint-Nicolas’le ja tema hobusele kingitusi panema – näiteks porgandeid, suhkrutükke ja mõnikord õlutki. Nende eest saavad head lapsed ka ise kingitusi, halvemaid võib hommikul oodata aga vitsaraag.

Igal juhul on belglaste talve tähtsaim püha – vähemalt kingituste saamist arvestades – juba detsembri alguses ära. Seda hoolimata asjaolust, et ameeriklaste poolt Saint-Nicolas’st teisendatud kommertslik Santa Claus külastab kodusid alles jõululaupäeva paiku.

Aga see ei sega kuni jaanuarini mitmel pool linnas jõululaatasid korraldamast. Neist suurim ja kauakestvaim on kohe vanalinna kõrval Sainte Catherine’i platsil. Sinna rajatud liuväljal saavad huvilised mürtsuva muusika saatel tritsutada ning jäält peegeldub efektselt valgustatud vaateratas, mille gondleist on hea kogu laadamelu jälgida.

Väljaku äärtes on kümneid telke ja müügipaviljone, kust saab lisaks kingitustele ja pudukaupadele osta pühadevorste, õlut ja hõõgveini, vahvleid, magusaid pontšikuid ning praetud kastaneid.

Sarnaseid jõululaatasid korraldatakse nädalavahetustel enamikus linnaosades – kuna siin on ilmad lumeta ja soojemad, saavad inimesed õues olemist pikemalt nautida.

Vaimukosutust leiab õhtuti aga Euroopa ühelt kaunimalt väljakult Brüsseli raekoja platsilt. Selle ühte serva on üles seatud üsna tõepärasena paistev laut, kus inimsuurused nukud kujutavad Joosepi ja Maria pere esiklapse sündi ning kõrvuti nendega nosivad heina elusad lambad.

Kuid see stseen kahvatab vaatepildi ees, mida pakuvad valgusemängud raekoja fassaadil. Võib vaevata seista terve tunni, et, pea kuklas, nautida võimsatest kõlaritest kostuva klassikalise muusikaga samas rütmis hoone kivipitsidel vahetuvaid valguslaike.

Muidugi on ka Brüsselis uhkelt ehitud jõulukuuski ning tänavate ääres kilomeetrite kaupa elektrikaunistusi, mis meeleolu loovad. Siin ei pane inimesed küll küünlapüramiide massiliselt akendele, kuid see-eest ilmestavad fassaade akende all rippuvad jõuluvanad.

Igal juhul on Brüssel jõulude ajal tavapärasest märksa erinevam ja magus jõuluootus koos teadmisega peatsest Eestisse minekust toob hinge hea tunde.