Eesti Loodusmuuseumi kogud muudeti digitaalseks ja tehti avalikkusele kättesaadavaks

Eesti Loodusmuuseumi hiigeltöö museaalide digitaliseerimisel Eesti Loodusmuuseum astus suure sammu ja lihtsustas oma kogudele juurdepääsu, digiteerides museaalid ning muutes need kättesaadavaks loodusteaduste andmebaasis PlutoF.

Eesti Loodusmuuseumi arendusjuht Ethel Tamm ütleb, et struktuurifondide vahendid on tänuväärne võimalus suurte ideede ja projektide elluviimisel ning KIKi töökorraldust saab ainult kiita. Euroopa Liidu Sotsiaalfondi eelarveliste vahendite eest ning KIKi vahendusel ellu viidud projekt võimaldab tänapäeva mugavust hindaval ning paljuski teavet arvutist ja nutitelefonist otsival inimesel leida infot nüüd ka Eestimaa Loodusmuuseumi 280 000 museaali kohta.

Tamm kinnitab, et kogude digiteerimise protsess oli muuseumile paras väljakutse – küllaltki piiratud aja jooksul tuli ära teha tohutu töö. Suuremad eksemplarid, nagu topised, luud ja koljud, pildistati fotokaameraga, väiksemate tarbeks pidi appi võtma mikroskoobi. Herbaarlehed skaneeriti skanneriga, mis on kasutuses kordamööda erinevates herbaariumites. „Andmed kogudes oleva eksemplari määrangu ja määraja, kogumis- ja leiukoha ning koguja kohta kanti elurikkuse infosüsteemi PlutoF, kuhu seejärel lisati eksemplarist tehtud foto,” kirjeldab arendusjuht tehtud tööd.

Ent museaalide digiteerimisega projektitegevus ei piirdunud – lisaks loodi mobiilirakendus „Minu loodusheli”, mis pakub võimaluse looduses kuuldud heli oma telefoni lindistada ning elurikkuse infosüsteemi talletada. Andmebaasis olevate helide põhjal saab uurida, kes parasjagu põõsas või roostikus laulis, möirgas või krooksus.

Koolitused õpetajatele üle Eesti „Meil oli õnne teha rakenduse arendustöid koostöös Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi ja Botaanikaaiaga, mis võimaldas töötada koos elurikkuse süstemaatika ja harrastusteaduse tippspetsialistidega,” märgib Tamm. „Praeguseks on rakendusega kogutud helivaatlusi juba 13 riigist – oleme selle tulemusega väga rahul.

Edasine plaan ongi arendada rakendusele ingliskeelne versioon, täiendada andmebaasi taksonoomiamoodulit ning lansseerida rakendus Eestist väljapoole."

Kõikide Eesti loodusteaduslike kogude andmeid koondavat infosüsteemi PlutoF on Tamme sõnul arendatud juba aastaid. Algselt oli sel peaasjalikult teaduslik väljund, ent kõnealuse projekti raames loodi infosüsteemile ka eestikeelne versioon.

Infosüsteemi ja mobiilirakenduse kasutamiseks korraldati õpetajatele koolitusi üle Eesti, kokku viies regioonis. Selle vastu oli huvi nii suur, et kõik soovijad rühmadesse ei mahtunudki. „Koolitusi oleme korraldanud ka pärast projekti lõppu ning teeme seda jätkuvalt.” Koostöövõimaluste kasv „Meie suureks heameeleks on õpetajad infosüsteemi ja rohkete andmete kasutusvõimalused rõõmuga vastu võtnud,” ütleb Tamm.

Muuseumilt on küsitud konkreetseid, ette valmistatud programme, mida õpilasteni viia. Tamm toob näiteks mitmeid teisigi tegevusi loodushariduse edendamisel, mis kõik üht või teistpidi digiteeritud loodusmuuseumi uue koguga seotud on. „Sellel sügisel sai alguse Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi ja Botaanikaaia, Eesti Loodusmuuseumi, Eesti Maaülikooli ja Keskkonnaameti koostööalgatus – kooliõpilastele suunatud Eesti taimevaramu kaardistamine.”

Digiteeritud kogud on suurendanud Eesti Loodusmuuseumi kogude vastu ka välisteadlaste huvi. „Nõnda on alguse saanud koostöö Würzburgi Ülikooli herbaariumi teadlastega. Sakslased soovivad uurida Eesti Loodusmuuseumi esinduslikku tulikakogu, mille vanimad eksemplarid pärinevad aastast 1839.”

Projekti elluviija: Eesti Loodusmuuseum, partneriks Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ja Botaanikaaed
KIKi toetus: 479 337 eurot Euroopa Liidu Sotsiaalfond