Hiljutine juhtum Kõrgõzstanis, kus 14aastane tüdruk jäi rasedaks ja sünnitas, tekitas avaliku diskussiooni selle üle, kes on süüdi — Terviseamet, Haridusamet või tüdruku vanemad? Suure tõenäosusega tüdrukuga manipuleeriti ja ta vägistati. Selline juhtum saab toimuda ainult suletud ühiskonnas, kus ei jagata ei seksuaaltervisealast infot, haridust ega isegi mitte esmast abi.

Kui lisada nendele lugudele veel uskumustest ja vanadest traditsioonidest teisigi tavasid, saame olukorra, kus Kõrgõzstani noortel puudub ligipääs seksuaaltervisega seotud teenustele. Seetõttu on Kõrgõzstanis laialdaselt levinud suguhaigused, teismeliste rasedused ja noorte emade surmad. Müüdid ja väärarusaamad on seal visad tekkima, sest seksuaalteemadel saadakse infot 50% ulatuses oma sõpradelt ja tänavalt, vanematelt vaid 11% ulatuses. Seksuaalhariduse andmist takistab oluliselt usk, mille järgi kõik seksuaalsusesse puutuv on halvamaiguline ja sellest pigem ei räägita.

Maal tuleb naistel kokku puutuda kultuuriliste ja sotsiaalsete barjääridega ning soolise diskrimineerimisega. Nii on näiteks vallalistel naistel ligipääs naistearstile ainult hädaolukorras, infot rasestumisvastaste vahendite kohta praktiliselt ei jagatagi ning sellelaadsed teenused on piiratud. Peaaegu 50% maapiirkondade naistest ei ole kunagi käinud naistearsti juures. Meeste tervis on aga veelgi alahinnatum — tegemist on tundliku ja tabuteemaga. Mehelikkuse stereotüübid loovad barjääre nendelegi vähestele võimalustele, mis on meestele loodud.

Veidi positiivsemast küljest vaadatuna on Kõrgõzstanis mitmeid noorte tervise pärast muretsevaid vabaühendusi ja rahvusvahelisi organisatsioone, kelle südameasi on olukorda muuta. Nii alustas 2014. aastal Eesti Seksuaaltervise Liit (ESTL) kohaliku organisatsiooniga koostööd, mille eesmärk oli soovimatute raseduste ning abortide arvu vähendamine, seksuaalsel teel levivate nakkuste ja HIVi ennetamine Kõrgõzstanis.

Eesti eksperdid käisid Kõrgõzstanis esimest korda 2015. aasta veebruaris. Koos Kõrgõzstani kolleegidega kaardistati sealsed vajadused, et parandada noortele pakutavate teenuste ja teabe kvaliteeti. Lisaks nõustati kolleege kooli seksuaalhariduse korraldamisel. Augustis toimus nädalane koolitus meedikutele ja tervishoiuga tegelevatele spetsialistidele. Viimane visiit Kõrgõzstani toimus 2016. aasta veebruaris.

Eesti Seksuaaltervise Liidu tegevjuht ja Kõrgõzstani koostööprojekti juht Marko Nummert:

„Kõrgõzstani projekt ja toimunud kohtumised nii ministeeriumide kui ka parlamendiliikmetega näitasid, et soov ja tahe antud teemat arendada on seal olemas. Eesti saab siinkohal suureks abiks olla. Eesti on toodud maailmale eeskujuks ka näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni koostatud juhtumianalüüsis ja UNESCO seksuaalhariduse kulutõhususe uuringus.”

Eesti Seksuaaltervise Liidu projekti „Noorte reproduktiivtervisealaste nõustamisteenuste ja -tervisekasvatuse alase pädevuse ja võimekuse tõstmine Kõrgõzstanis” rahastab Eesti Välisministeerium. Loe lisa SIIT.

Jaga
Kommentaarid