Keskkonnaamet kui kaitseala valitseja oli märgi taotleja, kuid protsessi elluviimise taga seisis MTÜ Terra Maritima, mis hõlmab omavalitsusi Matsalu rahvuspargi ümber, omades koostöövõrgustikku ja selleks vajalikke ressursse. Mittetulundusühingu juhataja Nele Sõber selgitab, et Terra Maritima ja Keskkonnaameti Lääne regioon on Terra Maritima asutamisest saadik ehk 2006. aastast olnud head koostööpartnerid piirkonna turismimajanduse jätkusuutlikul arengul. Tema kinnitusel andis sertifikaadi ettevalmistamiseks vajalik eeltöö hea võimaluse tehtu sammhaaval läbi käia ning varasemad otsused süsteemselt läbi analüüsida.

„Leian, et märgiga tunnustakse nii Matsalu loodusväärtusi kui ka inimese ja looduse koostoimimist ning jätkusuutliku turismi edendamist. Sealjuures on väga tähtis arendada turismi nõnda, et see oleks kooskõlas kohaliku keskkonna ja kogukonnaga ning ükski osaline turismist ei kaotaks,” kirjeldab Sõber.

Märgi taotlemine on Nele Sõbra sõnutsi Euroopas laialt levinud – praeguseks on selle märgi saanud 146 sihtkohta 16 riigist. „Matsalu piirkond on Eestis katseala, huvi on viimasel ajal üles näidanud ka Lahemaa ja Soomaa. Nüüd saame toeks olla ka neile.”

Hindaja Euroopast: autentne külastuselamus

Märgi taotluse eelduseks on Sõbra kinnitusel juba toimiv koostöövõrgustik, kuid selle võib protsessi käigus ka luua. Koostööpartneriteks on kohalikud elanikud ja ettevõtjad, riiklikud asutused ja piirkondlikud turismi katusorganisatsioonid.

Protsess kestab kokku umbes kaks aastat, mille jooksul esitatakse Europarci avaldus, koostatakse piirkonna tegevuskava ning esitatakse taotlus, kus nimetatakse kõige tähtsamad koostööpunktid.

„Matsalul oli taotluse lõppfailis kokku ligi 20 lehekülge üldandmete esitamiseks ning Europarci kümne printsiibi vastavuse tõestamiseks,” toob Sõber taotlemise keerukusest näite, samas kinnitab, et nüüd on taotlusvorm tehtud kompaktsemaks, see ei ole enam nii mahukas. Seejärel vaatleb sõltumatu hindaja kohapeal olukorda ja annab hinnangu, kuidas on tagatud loodusväärtuse kaitse ja huvirühmade koostöö. „Matsalu rahvusparki külastanud hindaja Richard Partington kiitiski just meie liigirikkust ja rannikuäärset loodust, samuti autentset külastuselamust,” vahendab Nele Sõber Europarci hindaja arvamust.

Tuntud, ent lisatähelepanu vajav rahvuspark

Matsalu rahvuspark on Nele Sõbra sõnul tuntud, kuid tee rahvusparki leiab siiski väiksem hulk külastajaid kui Lahemaale, mis on Tallinnale ligemal. „Kuid oleme tänulikud loodushuvilistele, kes külastavad Matsalu piirkonda just loodusväärtuste, vaikuse ja avaruse pärast. Siiski tunneme puudust turundustegevusest, mille jaoks on vaja suuremat rahakotti.

Rohkem peaksime tegema koostööd ettevõtjatega, kellega ühiselt rahvusparki tutvustada,” sõnastab ta, kui uurida, kuivõrd ollakse rahvuspargi külastusnumbritega rahul ja mida saadud kvaliteedimärk selles osas juurde võiks anda.

„Loodetavasti kaasneb märgi saamise ja hoidmisega tähelepanu, mis omakorda tõstab inimeste teadlikkust piirkonna loodus- ja pärandkultuuri väärtustest,” lisab Sõber juurde.

Kvaliteedimärgise protsessi toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu vahendite taotlemine on Nele Sõbra kinnitusel läinud viimastel aastatel raskemaks, sest rahaallikad on vähenenud. „Kuid taotluse koostamine on olnud aegade jooksul pigem lihtne, sest materjalid on varem läbi töötatud ja kõik on arusaadav. Isiklikult leian, et KIKile lisab inimlikkust toetav ja abivalmis maakondlik esindaja, kellega on head suhted,” võtab ta teema optimistlikult kokku.

Projekti elluviija: MTÜ Terra Maritima
KIKi toetus: 8835 eurot keskkonnaprogrammist

Jaga
Kommentaarid