"Euroopa magab! Me peame Euroopa üles äratama," ütles oma sõnavõtus Ene Ergma.

Mart Laari sõnul on väga oluline Eesti presidendi otsus isiklikult Gruusiasse kohale lennata.

"Sellised toetusavaldused on äärmiselt olulised, eriti olukorras, kus Venemaa on küll teatanud sõjategevuse lõpetamisest, kuid samal ajal käib edasi külade ja linnade pommitamine," lausus ta.

Gruusia ajutine asjur Eestis Zurab Marshania ütles kõnet pidades: "Meiega on kõik Eesti inimesed." Ta lisas, et kuigi üle maailma avaldatakse Gruusiale toetust, siis tema tunneb, et Eesti toetus, abi ning solidaarsus on maailmas kõige tugevam.

Viimase info kohaselt peaks olema sõda lõppenud, kuid Marshania sõnul ei ole Gruusias rahu. "Kell 12 pommitati Gruusias jälle. Gori linn on purustatud. Enam pole seal midagi. Vene väed on Tbilisi lähedal."

Asjuri sõnul on Venemaaga palju lepinguid püütud sõlmida, kuid ühtegi neist pole Venemaa täielikult vastu võtnud.

"Vene väed lahkugu Gruusiast! Lõpetage pommitamine!" lõpetas Zurab Marshania oma kõne.

Mõnel korral sekkusid meeleavaldusse häälekalt vene keelt kõnelevad mehed, et väljendada oma rahulolematust kogunemisel avaldatud mõtete kohta.

Pärast seda, kui politsei oli ära viinud teise meeleavaldusel eestlaste vastu pahameelt üles näidanud mehe, lahkusid platsilt ka mõned eestlasi argpüksides nimetanud vene keelt kõnelevad naised.

Eestlased tulid kaasa elama

Neli Soomes õppivat vahetusüliõpilast Ameerikast ütlesid toimuvat kommenteerides, et saavad aru, et teema on eestlastele oluline, kuid Gruusias toimuvast eriti ei tea, kuna ei oska soome keelt.

„See on teie jaoks oluline, kuna Gruusiast räägitakse väga palju. Ameerikas nähtavasti ei kuuleks sellest suurt midagi."

Tüdrukute sõnul on näha, et eestlased hoolivad Gruusiast ning tunnevad sidet antud olukorraga.

30-sed Marek ja Indrek tulid Gruusiat toetama. "Ehk teevad grusiinid sama, kui meil peaks midagi sellist juhtuma," lausus Marek. Mehe hinnangul tegi Venemaa vale sammu. "Demokraatliku riigina oleks võinud Venemaa saata noodi Gruusiale, kui kartis oma kodanike pärast."

Gruusia toetuseks kaasa võetud lipud olid tellitud Lipuvabrikust, kus nendest oli päris puudus tekkinud.

73-aastane Helga oli nördinud, et venelased ründasid Gruusiat. 70-aastase Raheli sõnul on vastuvõetamatu, mida Gruusias tehakse. "Oma olemise ja kohaletulekuga soovime näidata, et oleme Gruusia poolt ning Venemaa vastu," sõnasid naised.

"See teeb haigeks. Nii suur riik nii väikese rahva kallale. Tapab inimesi, hävitab linnad, infrastruktuurid. Kui tulebki rahu, siis on vaja ju kõik üles ehitada," rääkis Rahel.

Helga sõnul ei ole ka suurriigid oma toetusega resoluutsed. "Situatsioon oleks hoopis teine kui Gruusiat toetataks resoluutselt."

Mõlemad tunnistasid hirmu, et sama võib juhtuda siin. "Saavad praktika Gruusiast ning siis on lihtne teha sama siin."

Meeleavalduse korraldasid Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Reformierakond, Rahvaliit ja Erakond Eestimaa Rohelised.

Kell 16 algas riigikogu erakorraline istungjärk, kus on kavas võtta vastu avaldus, millega mõistetakse hukka Vene sõjaline agressioon ning toetada Georgia liitumist NATOga.