Kadrina katlamaja töö viidi uuele tasemele

Kui varem pidid ASi Kadrina Soojus töötajad igal suvel käsitsi ämbritega kivikorstna jalast lendtuhka eemaldama, siis seda enam vaja teha ei ole. Paigaldatud suitsugaaside pesur muutis Kadrina katlamaja energia- ja keskkonnasäästlikumaks.

Paigaldatud seadmes pestakse läbi suitsugaasid ning sel viisil takistatakse tahmaosade lendumist korstnast välja. Samaaegselt püüab see pesur kinni ka osa korstnast väljuvat soojust, suunates selle tagasi küttesüsteemi. Nii suureneb katlamaja võimsus.

Suitsugaaside pesur on happekindlast roostevabast metallist või klaasplastist seade, milles suitsugaasid juhitakse massiivse duši alla ja sealt korstna kaudu atmosfääri. Eraldunud soojus antakse üle tagaasuvale keskkütteveele läbi soojusvaheti. ASi Kadrina Soojus juhataja Gunnar Kaldmaa annab ülevaate seadme tööpõhimõttest: „Suitsugaaside pesuris jahutatakse suitsugaas alla kastepunkti, näiteks 150 kraadilt 50 kraadile, ning sealt tuleb ka efekt, et sama kütuse kogusega saab toota 15–20% rohkem sooja.”

Kaldmaa märgib, et suitsugaaside pesuri kasutusiga on 15–20 aastat ning mida kiiremini hakkavad puiduhakke hinnad tõusma, seda kiiremini seade end ära tasub. Kadrina katlamajas juhiti varem suure veeauru sisaldusega suitsugaasid kivikorstnasse, aga see oli hakanud lagunema. Uue pesuriga väheneb õhusaaste ning seade aitab ka puiduhakkest rohkem sooja saada, samas sooja hinda see ei tõstnud.

Vajalikud eeltingimused

Soojusettevõtte juhataja Gunnar Kaldmaa selgitab, et suitsugaaside pesuri kasutamine on üks võimalus efektiivsemalt sooja toota, ent seadet ei saa või seda ei ole õigustatud kasutada igas katlamajas. „Täidetud peaks olema mõned tingimused. Eelkõige võiks pesurit kasutada seal, kus köetakse katelt niiske kütusega. Meie katel BIO 2,5 on eelkoldega niiske kütuse põletamiseks,” toob Kaldmaa välja seadme kasutuse eeldusi. Ta mainib veel, et mida madalam on küttevee temperatuur, seda efektiivsem on suitsugaaside pesur. Lisaks peab põletusprotsess olema organiseeritud nii, et suitsugaasides oleks hapniku sisaldus optimaalne.

„Üldjuhul on seade kasutusel suure võimsusega kateldel, meie katla võimsus on 2,5 MW, mis on suhteliselt väike, kuid Soomes kasutatakse seadet ka näiteks 700 kW katelde puhul,” kirjeldab ettevõtte juht. „Suitsugaasid võivad katlas tema sõnul jahtuda teatud määrani, kuid peavad kindlasti jääma kõrgemaks suitsugaaide kastepunktist. Peale katelt, ent enne suitsugaaside pesurit peab olema lendtuha püüdeseade, näiteks multitsüklon.”

Suitsugaaside pesuri hankimise ja paigalduse maksumus oli 180 000 eurot, projekti rahastati KIKi keskkonnaprogrammist. Gunnar Kaldmaa märgib, et rahastajaga läbisaamine on ettevõttel hea. „KIKi töötajad olid nõudlikud ja aitasid igati kaasa probleemide lahendamisele. Meil vedas sel korral ka riigihanke läbiviimisel, sest saime, mida tahtsime,” on Kaldmaa rahul. Seadme ehitas Eesti firma Agrosilva AS, tehnoloogia tarniti Soome ettevõttelt Condens Heat Recovery OY, järelevalvet aitas tõhusalt teha Rakvere firma OÜ Comment. „Samad firmad olid analoogse seadme paigaldanud Tamsalu katlamajja. Suur aitäh Tamsalu Kalor OÜ töötajatele, kelle kogemusi saime kasutada,” ütleb Kaldmaa kokkuvõtlikult.

„Minu hinnangul tuli toetuse saaja eesmärkide saavutamisega kenasti toime, ütles KIKi Lääne-Virumaa esindaja Joel Randveer. „Tegemist oli üsna spetsiifiliste seadmetega ja kui need hakkavad korralikult tööle, on tulemus väga hea. Antud juhul said seadmed paigaldatud tervenisti katlamaja ruumidesse ja see lisab nii töökindlust kui muudab kergemaks ka nende hooldustööd,“ sõnas ta. Oleme sama toetuse saajaga teinud koostööd ka varem ning asjad laabusid väga hästi.“