Kehras pole rongisõit enam murekoht

Harjumaal Kehras oli varem raudteepeatuse piirkond korrastamata. Nüüd on rajatud uued teed ning auto- ja jalgrattaparklad, et teha keskkonnasõbraliku rongiliikluse kasutamine inimestele mugavaks.

Anija vallas Kehra linnas ehitas ja rekonstrueeris OÜ Tavt kokku üle kahe kilomeetri kõnniteid, sealhulgas tehti korda 915 meetrit Põhja tänava ja 500 meetrit Kose maantee sõiduteid. Parklatesse, kõnni- ja sõiduteede äärde rajati ka uus tänavavalgustus 81 tänavavalgustuspostiga.

Anija vallavanem Arvi Karotam jutustab, et Kehra on raudteepeatusena reisijaid teenindanud üle 140 aasta, olles praeguse reisijate mahuga Eestimaa raudteepeatustest kümne suurema hulgas. „Rong on meie valla elanikele järjest populaarsem liiklusvahend. Raudteejaama ümbruses oli varem mitu nõukogudeaegset amortiseerunud ehitist, mis oli võimalik projekti realiseerimisega lammutada. Jaama ümbruses puudusid turvalised ja tänapäevased auto- ja jalgrattaparklad ning bussiootepaviljon,” selgitab vallavanem.

Rohkem jalgrattureid

Rajatud kergliiklus- ja kõnnitee ning mugavad jalgrattaparklad aitavad kaasa jalgratturite osakaalu tõstmisele. Alale on ligipääs ka puuetega inimestel ja lapsevankriga liiklejatel. Rongireisijatele rajati mugav ja turvaline võimalus jätta oma liikumisvahend raudteepeatuse lähedusse. „Pargi ja sõida“ süsteemi rakendamiseks on 64 kohta autode ning 42 kohta jalgrataste parkimiseks, neist kaheksaBikeepi nutikat parkimiskohta, mille puhul pole vaja rattalukku. Kehras kasutab rongi iga päev umbes 800 reisijat. „Kehra raudteepeatuse ühendusteede renoveerimine oli vajalik ennekõike Kehra elanikele, kuid samas võidavad sellest kõik meie valla külades ja asumites elavad inimesed. Projekti teostuse tulemusena muutus oluliselt nüüdisaegsemaks ka kogu raudteejaama ümbrus,” selgitab Karotam.

Kehra raudteepeatuste ühendamist erinevate liikumisviisidega toetas KIKi vahendusel Euroopa Ühtekuuluvusfond summas 784 509 eurot. Anija valla omaosalus oli 188 491 eurot.
KIKi projektikoordinaator Ööle Janson on märkinud, et projekti puhul oli tunda suurt kogukonna toetust, sest lahenduse sai rongireisijate üks suurim mure: kuhu jätta oma auto või jalgratas.