KINGIMEENUTUS: Rohelised jõulud

Minu vaat et hindamatu emotsionaalse väärtusega jõulukingid ei jää mitte lapsepõlve, vaid hoopis lähiminevikku ehk aastatesse 2002–2008, kui hoolimata sellest, kas maa oli must või valge, olid minu jõulud igal aastal rohelised.

Tegelikult toimus esimene Green Christmas Rakveres – mis festivali ajal küll hoopis nime Rockvere kandis – juba aastal 1996, nii et mina sattusin sinna esimest korda alles seitsmendal festivaliaastal.

Metsatöll, Forgotten Sunrise, Pedigree, Leech, Horricane, Ultima Thule, No-Big-Silence, Kosmikud – see on vaid murdosa GC-l esinenud väga headest Eesti bändidest. Viimased viis aastat, kui festival Rakvere spordihallis toimus, tõid lavale sellised piiritagused pärlid nagu Paradise Lost ja Anathema Inglismaalt, Neaera ja Die Krupps Saksamaalt, Callisto Soomest, Enslaved Norrast, Samael Šveitsist jne jne.

Ah et kuidas saab festival olla (jõulu)kingitus? Väga lihtsalt. Kuigi riigi maksukogujad näikse arvavat, et kõik kontserdid ja festivalid saavad teoks ainult tänu sellele, et korraldaja üritab endale pappi taskusse kühveldada ja järelikult tuleb neile ka täislastis maksukoormus turjale virutada, pole see tegelikult kaugeltki sedaviisi.

Nii tänavu esimest korda pärast kuraditosinat aastat suuresti tänu EV maksupoliitikale ära jääv Green Christ­mas kui ka tuleval suvel samal põhjusel mittetoimuv Rabarock on publikuni jõudnud pigem tänu sellele, et nende korraldajad armastavad ja teevad ka ise muusikat ning tahavad oma lemmikuid teistelegi tutvustada. Aitäh neile ja loodetavasti leiavad nad peagi jaksu mõlemad festivalid tagasi tuua.