Kiskjajahist läbi kolme riigikorra
Eelmise sajandi kahekümnendatel olin maapoiss isatalus Võrumaal. Kui mõni hunt valda ilmus, tehti ta elu kibedaks. Kohalikud jahimehed ja kaitseliitlased korraldasid haarangu, aga enamasti pääses võsavillem terve nahaga. Kõik kiskjad on ju targad ja ettevaatlikud.
Rebastega oli teine lugu, sest reinuvaderi kasukas maksis 45 krooni. See oli sulase kuupalk. Rebast aeti taga seni, kuni ta oli käes. Rebasejahi tulemuseks oli, et õhtuti-hommikuti võis näha põldudel kitsekarju.
Halljäneseid, nurmkanu ja tetri oli iga talu maadel. Hundid ei kadunud ka siis kuhugi, neid tuli juurde kogu aeg meie suure naabri juurest.
Nõukaajal pöörati suurt tähelepanu röövlindude ja -loomade hävitamisele, isegi kõik hulkuvad kassid ja koerad tuli hukata. Parimaid jahimehi premeeriti nn kasulike jahiulukite laskmise erilubadega. Jahimehi vabastati töölt kümneks päevaks hundiküttide brigaadi, kusjuures töökoha palk säilis.
Ida-Virumaal oli huntide arvukus väga suur. Selle piiramiseks hakati neid mürgitama. Teiste ulukite hulk kasvas jõudsalt. Aga autode arvu suurenemisega hakkasid tööle salakütid: auto aknast oli ju lihtne tabada kitse või põtra.
Sellele pandi kiiresti punkt. Tolleaegne vabariiklik looduskaitseinspektor Kaljuorg tegi valitsusele ettepaneku konfiskeerida kõik salaküttimise vahendid: autod, paadid, võrgud, ahingud ja relvad. Olukord paranes kohe, keegi ei julgenud enam relvaga jahimaadel ringi sõita. Selle tulemusel võis igal pool teede ääres näha söömas graatsilisi metskitsi.
Taasiseseisvuse aeg algas kohe huntide ja rebaste eluolu parandamisega. Rebaseid hakati ravima lennukite abil: metsadesse pilluti vaktsineeritud sööta. Aga rebased elutsevad ju asulate ja põldude lähikonnas, kus on nurm- ja kodukanu ning jänesepoegi.
Ilmusid välja nn superrohelised ja loomakaitsjad. Asi võttis kummalise pöörde, kui 2011. aastal toimus Stockholmis protestimarss, kus hundiküttimise kvoodi vastased kandsid 20 kirstu. Ligi 8000 linnainimest, sealhulgas näitleja Brigitte Bardot, saatsid Brüsselisse protestikirja hundijahi vastu.
Pole haruldus näha telekas pilti, kus on maha murtud kümneid talupidaja lambaid.
Kui Jõhvi turuplatsile ilmus rebane, oli kohe päästekomando kohal ja kanavaras viidi ilusti metsa tagasi. Paari päeva pärast oli reinuvader jälle tagasi ning kiskja sõidutati taas metsa...
Ida-Virumaa jahiseltsi Ontika jahtkonna jahimeestel kannatus katkes. Neli jahimeest valisid päeva, mil eelmisel ööl oli tuul maa poolt. Sellise ilmaga magavad rebased kalda all mereäärses võsastikus. Kolm meest asusid kaldale ülekäiguradade peale ja neljas mees koos koeraga hakkas liikuma 3 km pikkusel rannaribal küttide poole. Nii kütiti 13 rebast.
Rebase seisud
- Aasta 2008 oli rebasele ülimalt soodne juurdekasvuaasta, aastatel 2009 ja 2010 on juurdekasv olnud märgatavalt tagasihoidlikum ning aastal 2011 veelgi kehvem.
- Lisaks kahanenud juurdekasvule on rebaste arvukuse langust toetanud ka suhteliselt intensiivne küttimine, laialt levinud kärntõbi ning suurenenud kisklussurve ilvese poolt.
- 2011/2012 talv oli rebastele võrreldes varasematega oluliselt soodsam, mistõttu võib prognoosida juurdekasvu paranemist.
Allikas: Keskkonnateabe Keskuse ülevaade “Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2012”.
