Kombainituru esikolmik endine

 (2)
Kolme suure kombainifirma müük haarab turust 90%.
Kolme suure kombainifirma müük haarab turust 90%.Foto: Shutterstock

Ebasoodsa ilmastiku mõju aitab leevendada tootlikumate kombainide soetamine, mida Eesti põllumehed on oma kombainipargi loomisel arvestanud. Nii on viimastel aastatel suurenenud just võimsate kombainide ost.

Möödunud aasta oli teraviljakasvatajale väga ebasoodne. Vähesed soojakraadid lükkasid viljade valmimise ja koristusaja sügisesse, kus liigne niiskus ja pehmed põllud takistasid vilja koristamist. Sellele vaatamata koguti viljelusvõistluse käigus rekordsaake. Nii saadi rukkil ja tritikalel 10,8, suvenisul 8,2 ja kaeral 8,0 tonni teri hektarilt.

Viljakoristuseks ebasoodsaid aastataid on varemgi olnud. Varasemad uurimistulemused kinnitavad, et koristamiseks ebasoodsad aastad on tsüklilise iseloomuga, kordudes enamikjuhtudel 7–10 aasta tagant. Nii olid väga halvad koristusilmad 1988., 1998., 2004. ja 2008. aasta augustis. Palju paremad polnud ilmad ka septembris.

Vaatamata arvuliselt piisavale kombainipargile, jäi mullu siiski ligi 15 protsenti teraviljast koristamata, suur osa hernest ja põldoast. Keskmine kombaini kohta tulev koristuspind on 310 hektarit, mis on normaalsetel koristusaastatel täiesti piisav.

Kombainituru liidrirolli veab 2010. aastast alates firma Claas, kes vahetas välja varasematel aastatel suurimate müüginumbritega New Hollandi. Osteti kuue firma kombaine. Paistab, et Eesti põllumees on omale sobiva kombainifirma leidnud, arvestades, et kolm suurfirmat pakuvad mitmesuguse võimsusklassi ja tehnilise varustuse poolest sobivaid mudeleid. Nende turuosa oli 90 protsenti (tabel 1).

Seotud lood:

Valdav osa (85%) müüdud kombainidest olid suure võimsusega, mis sobivad suurte pindade koristamiseks ja nende hooajatootlus soodsate koristusilmade korral võib ulatuda 400–500 hektarini. Et viljakoristajad jagunevad suur- ja väiketootjaiks, on suurmajanditel kombaini kohta tulev koristuspind märksa suurem, väiketootjatel väiksem. Seni teraviljakasvataja „pudelikaelaks” olnud väikese võimsuse ja arvuga kombainipargist on saamas moodne masinapark, mis vajab edaspidi head teenindust ning teadmistega kombainijuhte.

Nagu müüginumbritest selgub, eelistab põllumees neid kombainifirmasid, kellel läbimüük suurem. Kes rohkem müüb, sellel ka suurem tulu ja suuremad investeerimisvõimalused, et laiendada hooldekeskuste arvu, mis omakorda kiirendab teenindust ja rikete kõrvaldamist ning tõhustab kombainijuhtide koolitamist. Aga need ongi kombainiostul üha määravamad tegurid.

Enim müüdud kombainid olid Claas Lexion 670 (434 hj) 14, New Holland CX8.85 (447 hj) 9 ja John Deere T660 (386 hj) 6 kombainiga (tabel 2).

Kombainide müüginumbrid maakonniti on olnud aastate pikku stabiilsed ja suuri muutusi pole. Enim osteti Tartu, Järva, Lääne-Viru ja Harju maakonnas. Seejuures on väikese võimsusega kombaine ostnud Lõuna-Eesti põllumehed (tabel 3).

Erinevalt traktoriturust on kombainide ost-müük maakonniti enam jagunenud. Claasi kombaine osteti rohkem Lääne-Viru ja Viljandi, John Deere’i kombaine Järva maakonnas. Traditsiooniliselt ostetakse New Hollandi kombaine ja traktoreid Tartumaal.

Kombainipargi võimsus on kasvanud. Ligi pooled kombainid (45%) on suure võimsusega, võimaldades vilja koristamise agrotehnilistest nõuetest kinnipidamist.

Kombainipargi vanuses olulisi muutusi pole. Protsendipunkti võrra on suurenenud vanemate kombainide (üle 10 a) arv, kuna liiklusregister sisaldab ka peatatud registrikandega kombaine.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare