11.05.2012, 11:45
Kui tark on tuleviku Eesti
Eesti õpilased osalesid järjekordses PISA uuringus. Seekord oli rõhuasetus matemaatilisel kirjaoskusel.
FOTO:
Uudsena lisandus õpilaste finantsalase kirjaoskuse omandatuse uurimine ning asjaolu, et osa õpilasi täitis mõned ülesanded elektrooniliselt. Tulemused saavad teatavaks 3. detsembril 2013. Eesti õpilaste tulemused kahes varasemas uuringus on olnud head. Võime nende loodusteadusliku ja matemaatilise kirjaoskusega üsna rahul olla. Et õpilaste keskmine punktitulemus riikide pingereas on hea, siis on jäänud kuvand, nagu olekski meil kõik suurepärane ja probleeme polegi. Jah, me võime olla üsna rahul Euroopa ulatuses, aga mitte maailma mastaabis. Kahe viimatise uuringu tulemused peaksid kõiki uuringus osalenud Euroopa riike, välja arvatud Soome, muretsema panema. Kümne esimese riigi hulgas on funktsionaalses lugemises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses esindatud Euroopa riikidest ainult kaks ja matemaatilises kirjaoskuses neli riiki. Soome kui üks maailma eeskujuriike ilmselt muretseb samuti, sest nende õpilaste tulemused lugemises on, võrreldes 2000. aastaga, läinud märksa madalamaks. Eesti haridussüsteemi tulemuslikkuse pärast muretseme aga meie ise. PISA kaudu oleme saanud tagasisidet, et meie laste teadmised ei sõltu väga suurel määral nende kodusest taustast. Seega koolis tehtu – pean silmas nii õpetamist kui ka õpilase toetamist – on suutnud vähendada nõrkade kodude negatiivset mõju. Kuulume riikide hulka, kus nõrga sotsiaalmajandusliku taustaga õpilasest üle 30% saavutab väga häid tulemusi. Samas on nimetatud näitaja Shanghais ja Hongkongis üle 70%. Seega on meilgi veel arenguruumi. Vaatamata igakevadistele närvesöövatele esimese klassi katsetele ja vanemate rallile mööda nn eliitkoole, näitavad PISA tulemused, et kui võtta arvesse õpilase sotsiaalmajanduslik taust, on õpilaste tulemuste erisused kooliti väikesed.