Kuidas jõuluvana endale nime sai
- Paljudes maades on jõuluvana oma nime saanud Püha Nikolause järgi. IV sajandil Väike-Aasias (praeguse Türgi kohal) elanud Myra piiskop Nikolaus on nüüd meremeeste, kaupmeeste, laste, prostituutide, apteekrite, vangide jpt ning Amsterdami ja Venemaa kaitsepühak.
Üks paljudest legendidest pajatab, et oli kord vaesel mehel kolm tütart. Tal polnud neile kaasavara anda, mistõttu nad ei saanud mehele, ja isa otsustas tütred lõbumajja saata. Nikolaus, kes asjast kuulis, viskas kolmel ööl aknast sisse kolm kullakotti ja päästis tüdrukud.
Legendi variandis, mis lastele mõeldud, pole lõbumajast piuksugi ning kottide asemel on kolm kuldmünti, mis tüdrukute ahju ääres kuivavate sukkade sisse poetati. Siit ka jõulusukkade-sokkide komme.
Pärast reformatsiooni kadus Püha Nikolause austamine kõigist Euroopa maadest, v.a Holland, kus püsis legend Sinterklaasist. Hollandi kolonistid viisid XVII saj traditsiooni endaga New Amsterdami (praegune New York). Seal muutus Sinterklaas ingliskeelseks Santa Clausiks ja hakkas eriti XX sajandil üle ilma levima.
- Hollandis tuleb 6. detsembril (nigulapäeval) valge hobuse seljas punase mantli ja piiskopimütsiga Sinterklaas ja jätab kingitused maja ette. Jõululaupäeva öösi lendab põhjapõtradega kohale Kerstman (‘jõulumees'), kes kingid kuuse alla poetab.
- Saksamaal käib peale Weihnachtsmanni (‘jõulumehe') kinke toomas ka Christkind (‘jeesuslaps'). 6. detsembril käib majas ka Knecht Ruprecht (‘sulane Ruprecht'), kes pahadele vitsakimbu, headele aga kinke toob.
- Hispaanias toovad kinke Los Reyes Magos (‘kolm hommikumaa tarka või ka kolm kuningat'). 5. jaanuari õhtul pan-nakse kingad jõulupuu alla ning kolmekuningapäeva hommikul võetakse kingitused neist välja. Jõuluvana Papa Noel käib peredes 25. detsembril.
- Rootsi jõuluvana Jultomten (‘jõulupäkapikk') lohistab jõululaupäeval suurt kotti läbi sügava lume ja toob kingid salaja.
- Itaalia jõuluvana on Babbo Natale. Luua seljas sõidab kolmekuningapäeval ringi ka jõulumoor Befana, kes kingid sokkidesse toimetab. Pahad lapsed saavad soki sisse aga söetüki. Pererahvas jätab talle taldrikuga spargelkapsast ja jupi vorsti ning klaasi veini.
- Kreeklaste Aghios Vassilis (‘Püha Basileios') paneb kingid jõulupuu alla 31. detsembril ja pakid tehakse lahti uusaastahommikul.
- Ehkki Soome joulupukki näeb välja täitsa jõuluvana moodi, on ta hoopis meie jõulusoku nimekaim. Soome rootslastel on siiski jõulutaat - julgubben.
- Poolas toob jõululaupäeval kinke Gwiazdor (s.t Tähemees - Põhjatähe järgi). Jõuluroogi ei puutu lauas keegi enne, kui taevas on süttinud esimene täht. 6. detsembril käib külas Święty Mikołaj (Püha Nikolaus), kes jätab kingid laste (NB! puhastesse) kingadesse.
- Walesis on jõuluvana nimi Sion Corn (‘Korstna-Jaan'), kuna ta toob kinke korstna kaudu.
Eesti Jõuluvana
Armeenia Gaghant Baba
Austria Christkind
Brasiilia Papai Noel
Bulgaaria Diado Koleda
Esperanto Avo Frosto
Havai Kanakaloka
Hiina Shengdan Laoren
Hispaania Los Reyes Magos
Hollandi Kerstman
Horvaadi Božić Bata
Iiri Santy
Inglismaa Father Christmas
Islandi Jolasveinn
Itaalia Babbo Natale
Jaapani Santa Kuroshu
Kreeka Agios Vassilis
Kõmri Sion Corn
Ladina Sanctus Nicolaus
Leedu Kalėdų Senis
Läti Ziemassvētku vecītis
Norra Julenissen
Poola Gwiazdor
Portugali Pai Natal
Prantsuse Père Noël
Rootsi Jultomten
Rumeenia Moş Crăciun
Saksa Weihnachtsmann
Soome Joulupukki
Taani Julemanden
Tšehhi Svatý Mikuláš
Tšiili Viejo Pascuero
Türgi Noel Baba
Ukraina Did Moroz
Ungari Mikulás
USA Santa Claus
Vene Ded Moroz
Esmalt ilmunud "Tunas & tänas" 22. XII 2005
