Kui Te soovite telefonikõnesid piirata näiteks 200 kroonile kuus,  siis tuleb selle kohta sõlmida eraldi leping.

Telefonioperaatorid pakuvad selleks erinevaid teenuseid, kuidas piirata telefoniarvete suurust. Oluline on teada, et kõnearvete kontrolli all hoidmise teenuse peab tarbija eraldi tellima. Üheks võimaluseks oma arveid kontrolli all hoida on määrata igakuiselt summa, millest suurem kuutasu olla ei tohiks ning tellida vajadusel teavitusteenus, kui teatud kõnelimiit on täitunud.  Sellisteks teenusteks on nt saldoteavitus, saldo stop vms.

Kui telefoni kasutajaks on laps, siis on mõttekas uurida ka eritasuliste kõnedele helistamise piiramise teenust (nt helistamine telefoninumbritele, mis algavad 900). Sellega välistate tasulistele telefoninumbritele helistamise ja ootamatute suurte arvete tekkimise.

Kui tellite mõne eelpool toodud teenuse, siis uurige kindlasti ka teenuse maksumust. Mõnedel operaatoritel on liitumine tasuta, kuid maksta tuleb väikest kuutasu või siis nt sõnumiga teavitamisel on eraldi hind.

Krediidilimiit ei hoia teie kõnearvet kontrolli all

Kuna tarbija tasub operaatorile helistamise eest alles pärast teenuse kasutamist (so reeglina järgmisel kuul), on operaator kehtestanud teatud rahalise piirmäära, milleni ta võimaldab tarbijal teenuse eest tasumata teenust kasutada. Seda rahalist piirmäära nimetataksegi krediidilimiidiks. Sellise piirmäära kehtestamise õigus on telefonioperaatoritele antud elektroonilise side seadusega. Krediidilimiidi kehtestab operaator enda kaitseks ja seega võib ta ka ise otsustada, kas reageerib limiidi ületamisele või mitte. Kui krediidilimiiti ületatakse, võib operaator teenuse osutamist piirata (või selle peatada), kuid ei pea seda tegema.

Krediidilimiidi suurus määratakse lepingu sõlmimisel operaatori poolt ja see pannakse ka lepingusse kirja. Kindlasti tuleb tarbijal hoolega uurida, mis on krediidilimiidi kohta kirjutatud tema telefoniteenuse osutamise lepingus. Tarbija peab ise jälgima, et ta krediidilimiiti ei ületaks, kui lepinguga on talle selline kohustus pandud. Krediidilimiidi suuruse muutmiseks tuleb pöörduda operaatori poole, kelle nõusolekul on võimalik limiiti nii suurendada kui vähendada. Alati võib krediidilimiidi suuruse ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kohta lisainformatsiooni küsida.

Krediidilimiidi ületamist ei jälgita aga reaalajas, mistõttu ei pruugi tarbija alati krediidilimiidi ületamisel sellesisulist teadet saada ja ta saab teenust edasi kasutada. Samuti ei saa operaator jälgida näiteks rändluskõnesid (roaming-teenus, välismaal helistamine), kuna info teostatud kõnede kohta teistest riikidest edastatakse hiljem. Seetõttu saab tarbija välismaal krediidilimiiti ületada, ilma et operaator sellest teada saaks.

Krediidilimiiti ei tohi mingil juhul segi ajada teenusega, mis võimaldab tarbijal enda kõnearvet kontrolli all hoida .

Tarbijatel on olnud probleeme seoses sellega, et hoolimata lapsele kehtestatud kõnearve piirangust, saabuvad kuu lõpus ikkagi suuremad arved, kui tohiks. Paljudel juhtudel on probleemiks see, et lapsevanemad on segi ajanud krediidilimiidi ja kõnearve kontrolli all hoidmise teenuse.

Tarbijalõksud

Meedias on palju reklaame, kus pakutakse võimalust tellida mobiiltelefoni/interneti vahendusel mobiilile taustapilte, helinaid, mänge jpm. Kahjuks pole sageli veebilehekülgedel ega reklaamides avaldatud selget infot teenusega automaatse liitumise kohta.

Tihti on kõige olulisem informatsioon (ehk teenuse lõpphinda puudutav) avaldatud väga väikeses kirja ning võib seetõttu jääda tellijal märkamatuks.

Tarbijate peamine mure on olnud, et on tellitud taustapilt või uus mobiilhelin, kuid sellega on ta enese teadmata end sidunud tegelikkuses pikaajalise lepinguga ning igal nädalal lisandub arvele teatud summa, mille väärtuses saab tellida eespool nimetatud teenuseid. Kusjuures, kui summa ei ole ühe nädalaga kasutatud, siis see uude nädalasse edasi ei kandu. Sellise lepingu lõpetamiseks  tuleb saata tavaliselt STOP vms  sõnum teatud numbrile.

Oluline on  tarbijal meeles pidada, et lepingut sõlmides tuleb lugeda ka väikeses kirjas olevad tingimused, kuna  teadmatus või tähelepanematus võib kaasa tuua ootamatult suuri arveid ja sekeldusi.

Ühe viimase näitena võib ka välja tuua üleskutse IQ testiks (Euroopa IQ-test), mille läbimisega sõlmiti eespool mainitud pikaajaline leping mobiilihelinate, -mängude jt teenuste saamiseks.

Probleeme on olnud teatud numbritelt sissehelistamisega. Nendele vastamine/tagasi helistamine võib tähendada suurt riski. Nt numbrid, mis algavad +88 ja millelt on tehtud tarbijatele vastamata kõnesid. Selliste vastamata kõnede tegemise eesmärk on meelitada kliente tagasi helistama ning sel moel teenib operaator raha, kuna tagasihelistamine võib tähendada tarbijale ca 50 kroonist minutihinna maksmise kohustust.

Suured ja põhjendamatud arved

Kui on tekkinud arusaamatusi seoses esitatud arvetega, tuleb koheselt ühendust võtta teenuse pakkujaga. Soovitav on teha selleks kirjalik avaldus.  Teenuse pakkuja on kohustatud teile nõudmisel väljastama aruande, kus näidatakse millal ja millises mahus on teenust kasutatud. 

Kui selgitus ei ole piisav, siis võite abi saamiseks pöörduda Tarbijakaitseameti poole.

Kui arve ei ole maksetähtajaks tasutud, siis on operaatoril õigus leping peatada kuni makse tasumiseni. Üldjuhul ei ole siis võimalik välja helistada, kuid sissetulevatele kõnedele on võimalik vastata. Samuti on võimalik helistada hädaabi numbritele (112). Kui arve on tasumata pikemat aega, suletakse telefoninumber ajutiselt,  mistõttu ei saa vastu võtta ka sissetulevaid kõnesid.

Igal juhul on soovitatav oma maksed õigeaegselt tasuda, et välistada hilisemaid probleeme, nt. maksehäirete registrisse sattumine, mis omakorda võib tekitada probleeme laenusaamisel jne.

Kui on teada, et te ei suuda oma arvet tasuda, siis võtke võimalikult kiiresti ühendust operaatorfirma klienditeenindusega ja selgitage oma probleem.

Kui olete sattunud juba suurematesse raskustesse, siis on võimalik nõu saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või võlanõustajate poole.

Hanna Turetski on Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja.