Kuigi Remmelgat meenutatakse kui nobeda jalaga Kassisaba poes järel käijat, tunnistab nii mõnigi, et ehk oli just see mees Maalehe üks kõige loovam (ja löövam) kaastöötaja. Kahjuks on paljud ta õnnitlusvärsid ja naljad kadunud, või siis nende õigete omanike juures.


Poeeti valdab hüsteerika,
kui teab, et kliendiks on Erika.
Ja tema pilk on päris nüri,
kui teab, et juubilar on Jüri.
Sest vaadake – nimega Erika
riimub vaid sõna Ameerika
ja veidra nimega Jürist
tuleb meelde vaid mälestus Türist.
Veel hullem: värdnimest Aarmast
saab riimida ehk ainult saarmast.
Mida peale hakata Klaatsiga?
See ei riimugi. Kui siis vaid klaatsiga.
Seepärast me, kallid kolleegid,
ärme teeme neist eriti välja,
magust nosime, tapame nälja.
Joome ära, mis tehakse välja.
Pärast ütleme, et hea on ju seegi.