Tagantjärele vaadates tundubki, et eks see elu ELis ongi olnud omamoodi labürindis ekslemine ja õige raja otsimine. Sõbralik ja tugev, hea huumorisoonega, oma peaga mõtlev karuott väeloomana on olnud tubliks abimeheks.

Eesti karikatuur oli hiilgeaegadel graafiliselt ja pildiliselt väga heal tasemel, ka minu karupilt on veel ju üsna läbi töötatud faktuuriga. Praegusel ajal enda puhul tunnen, et tihti ei ole aega pildi vormistamisega nii põhjalikult tegelda, sellest ka võib-olla pisut ebaühtlane piltide kujunduslik tase. Ei ole ju pilapildid enam ka rahaliselt nii hästi tasustatud nagu omal ajal. Samas, kas iga väike nali vajabki nii tohutut kunstilist taset? 

Hillar Mets, Heiki Ernits, Urmas Nemvalts jt teevad praegugi väga heal tasemel karikatuure, väga häid šarže teeb Valdek Alber jt. Samas on karikatuur praegu väga paika pandud, ette on juba teada, mis lehes, mis leheküljel on kelle pilt, üllatada saab vaid pildi endaga.

TARMO VAARMETS