MAAMESSI BLOGI | Vähe sellest, et huvitavaid asju näeb - mõnedele jagatakse ka raha



MAAMESSI BLOGI | Vähe sellest, et huvitavaid asju näeb - mõnedele jagatakse ka raha
Risto Arjaks võitis pulli kaalu äraarvamise eest 50 eurot.Foto: Anni Õnneleid

Neljapäevast laupäevani toimuval Maamessil on loomulikult kohal ka Maaleht ning siinses blogis hoiame teid kõige huvitavamate seikadega jooksvalt kursis.

Maaleht tuleb messile oma boksiga ning meie ajakirjanikud saadavad messipäevadel pidevalt teateid loengutest kuuldu, masinate, loomade, kohaliku toidu ja kõige muu põneva kohta, mis igal aastal tuhanded inimesed kokku toob.

Maaleht Maamessil
Reedene delegatsioon oli mehine, kuid traktoritest tuli palju vähem juttu kui neljapäeval.
Lapsed saavad Maamessil mängida ning näevad "päris elu".https://www.facebook.com/maaleht/videos/10155807116792982/#w=560
Lambapiima polegi nii lihtne leida. Aga tasub otsida, halbu üllatusi see kindlasti ei paku!https://www.facebook.com/maaleht/videos/10155806955107982/#w=560
Millega MAAülikool MAAmessil silma paistab? Vaata videost, kas MUDAL ja MUDAL on vahe?https://www.facebook.com/maaleht/videos/10155806746572982/
Mõni messikülaline on juba nii väsinud, et peab uinakut tegema :)
Milliseid eksootilisi taimi pakutakse Maamessil?https://www.facebook.com/maaleht/videos/10155806679317982/?notif_id=1524227634956765&notif_t=live_video_explicit
Mulgi Savikoda loendab mulkide oskusi.
Risto Arjaks.
Pulli kaalu - 553 kg - arvasid õigesti ära kaks meest: Argo Allikots ja Risto Arjaks. auhinnaks välja pandud 100 eurot jagati kaheks. Argo Allikots.
Kaks Cēsise linna lätlast, Jānis Pilābers ja Sandra Partasova, on tulnud koos paari teise Läti ettevõttega oma lihtsa, kuid nutiga tootega messile lapsi ja lapsemeelseid võluma.Puutööga alustasid nad viie aasta eest, kui tegid käe soojaks lõikelaudadega – selliste eriti ilusatega. Nüüd on aga suvel omavahel abielluvatel ettevõtjatel nišš leitud (inspiratsiooni saadi laiast maailmast).Ettevõtte Duck Woodworks saladus on lihtne – pressi kasevineerist plaat kõveraks ning lihvi teravad nurgad ümaraks. Praegu painutavad nad kõveraks ligi kolmsada plaati kuus, aga võiksid teha ka tuhat. Sündiv toode on kiik nimega Joe. Ostjaid leidub eriti palju välismaal. Lihtsam Joe maksab messil 75 eurot, aga dekoratiivse vineeriga eksemplar 100 eurot.„Üks soliidsemas eas daam käis ka täna kiike proovimas ja lubas osta,” räägib Jānis ning tõestab väidet telefonipildiga. Ta ütleb, et kiik sobib juba neile, kel vanust alla ühe, et selle peal end kiigutada. Mida rohkem vanust, seda julgemalt võib kiigel trikitada – Jānis õpetabki ühele pisikesele ühe salatriki selgeks. „See on asi, millest laps ei tüdine, erinevalt paljudest teistest mänguasjadest,” ütleb Sandra, kellel on varrukast võtta ka hulk häid sõnu toote kasulike omaduste kohta - eelkõige on see kasulik koordinatsioonile.https://g2.nh.ee/dgs/loader.php#id=213223
Kui palju kaalub pull? Arva ära!https://www.facebook.com/maaleht/videos/10155806582872982/?notif_id=1524223419411499&notif_t=live_video_explicit
Kolm soomlast on kogunenud Sulevi nimelist näidissauna uudistama. Ei, lausa viis soomlast. Pereisa on pullivenna olekuga, et võikski tehingule kohe alla kirjutada. Seekord siiski ostuks ei lähe. "Ma ei puhu eriti soome keelt," ütleb ettevõtte esindaja Ülle Piil tagasihoidlikult, kui soomlased on edasi liikunud. Keeleoskuse puudumine siiski takistuseks ei saa. Igal aastal viib OÜ Saaremaa Saunad mõne sauna põhjanaabritele koju kätte. Veel rohkem aga neile soomlastele, kel Saaremaal maakoht on. Ilusa asukohaga krunt saab elamiskõlbulikuks siis, kui osta sinna 13 500 euroga näiteks nelja ruumiga kahekordne saun-suvila Paula – paarikümneaastase ajalooga ettevõtte värskeim leiutis. Kuna ruutmeetreid on alla kahekümne, pole majale ehitusluba tarvis, elamisloast rääkimata. Saab ka poole odavamalt. Pildilolev kolme toaga Sulev maksab 6300 eurot, keris ja kivid hinna sees. Ülle sõnul on peamine klient keskealine või vanem, kuna noortele meeldivat rohkem tünnisaunad, mille leiab üles mööda Aianduse teed edasi jalutades. "Näe, õllevõtmis ruum ja...", tulid sauna uudistama hoopis Eesti vanamehed. Aianduse teel on ka hulk moodulmajasid ja kasvuhooneid. Teiste seast eristuvad Revonia keldrikoja betoonmoodulitest võlvkeldrid, millest rahvas aina sisse-välja voorib. "Me võime teha ka saja ruutmeetrise keldri, kui kellelgi soovi on," teatab viieaastase Harjumaa ettevõtte juhatuse liige Rauno Oja. Pinnasega kaetavas keldris võib hoiustada kas aiasaaduseid ja hoidiseid või hoopis veini ja laagerduvat juustu. Maa alla võib rajada ka sauna ja puhkeruumi või hoopis privaatse konjakitoa. Eestisse on ettevõte seni rajanud sadakond taolist keldrit, vaikselt käivitub ka eksport lähematesse ja kaugematesse riikidesse. Kui ka enamikel inimestel keldriostuks ei lähe, paistab inimeste meel messikärast eemale, juurviljade, hoidiste ja veiniga täidetud urgu pääsedes rõõmsamaks minema. https://g3.nh.ee/dgs/loader.php#id=213213
Just nii ilusaid lihaveiseid sai Maamessil kaeda. Vaata sinagi!https://g2.nh.ee/dgs/loader.php#id=213209
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool meelitab uusi õpilasi vilistlaste lauluga ningpakub maitsta üleeile koolitunnis valminud kurgi ja ananassiga grillvorste.Kokkuhoidev koolipere on messile kaasa võtnud ka 50 mesilaspere toodangut. Ühtlasi on kooli letil mitmekuise küpsemise järel valminud chorizo, mis peaks justkui olema hispaania juurtega vinnutatud vorst, kuid maitselt meenutab kahtlaselt kohalikke rabajõhvikaid. "Ei jõhvikaid seal küll sees pole," naerab 35 aastat koolis töötanud Helme Uusen, keda koolis tuntakse eesnime kõrval ka õppeosakonna sekretärina. Vist on vastava meki juurde andnud vorstisegusse lisatud vein. Laual on ka eeskujulik valik õppurite valmistatud ümarikke juuste, mida kuskilt mujalt õieti osta ei saa, kui vaid kooli kohviku letist.Sellest hoolimata on sõna kooli toidutehnoloogidest nii kaugele jõudnud, et suuremad ja väiksemad toidutööstused nõuavad neilt pidevalt – saatke meile järelkasvu! Toiduainete töötlemise eriala lõpetajate järele on vahest kõige suurem nõudlus, kuid kooli õppima mahuks neid praegusest rohkem. Steven Lääne-Virust (pildil vasakul) ja Lauri Tartumaalt on kaks esimese kursuse põllumajandustudengit. Lauri plaanib tulevikus oma lihaveiseid kasvatama hakata, aga Steven kaalub eelkõige pere viljakasvatuse jätkamist. Kool on parim ja kõik õpitingimused eeskujulikud – seda kinnitavad messil peamiselt tehnikaga tutvuvad ühika toakaaslased veendunult."Times New Roman";color:black">Samuti astub"Times New Roman";color:black"> maamajanduskooli ka puhta korteris sirgunud õpilasi – kasvõi Helme enda poeg,"Times New Roman";color:black"> kellest nüüd on Olustvere koolitarkuse abil sirgunud korralik noor põllumees.
Nii võimast traktorit ei ole sa varem kindlasti näinud. Vaata!https://www.facebook.com/maaleht/videos/10155806411707982/?notif_id=1524213470552550&notif_t=live_video_explicit
Esimene kaunis lihaveis on selgunud. Aberdiin-anguste seas kuulutati võitjaks Jane Mättikule kuuluv mullikas Olive.
Tartumaal Aakre külas asuv moosivabrik Bacula on hakanud puuviljadest ja marjadest lihamarinaade valmistama. Esimesteks pääsukesteks on õuna-, pohla- ja astelpajumarinaadid. Meelis Vuksi sõnul lähevad need muidu lihatööstustele, kuid Maamessilt on ka tavatarbijal võimalik omale purgiga maitsvat marinaadi kaasa osta. 300 grammist piisab 2 kg liha marineerimiseks.Bacula funktsionaalne moos, mis töötati välja koos teadlastega ja mille teevad eriti kasulikuks sinna lisatud kiudained, jõudis poelettidele juba paar aastat tagasi. Nüüd on nad keetnud moosid, kuhu pole lisatud grammigi suhkrut ja kogu magusus tuleb puuviljadest ning marjadest. Tõsi, neid ei tohi moosiks nimetada, sest seaduste järgi peab moos olema valmistatud suhkruga. Nii et suhkruvabad variandid kannavad nimetust viieviljalisand ja maasika-õunalisand.Lisaks valmistab Bacula ka selliseid moose, mis küpsetades piruka seest välja ei voola. Uudse asjana on hakatud lisaks moosidele ka kukeseeni töötlema ja neid salati kujul purki panema. Kõike seda head ja paremat saab maitsta Maamessi toiduhallis.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool on Maamessile tulnud õpilaste valmistatud juustukerade ja vorstikangidega. „Meil on õppetööstus ja tundide käigus toodetakse seal juustu, vorsti, leiba ja palju muud,” selgitas kooli esindaja Helme Uusen. Tema käest on küsitud ka seda, miks nad ei müü oma kaupa üle Eesti, aga tegu pole ärilise tootmisega, vaid õppetööga seotuga ja toodangut tuleb vaid siis, kui õpilastel on praktikanädalad. „Meie eesmärk on oma kooli erialasid tutvustada. See, et toodangut müüme, on boonus,” lisas Uusen.
Mahe tatrapasta, lausa 15 sorti ja puha eestimaine! Tõrvaaugu mahetalu hakkas eelmisel sügisel endakasvatatud tatrast makarone valmistama. „Kaks kuud katsetasime, siis saime nipi kätte, milline peab olema tainas, et korralik asi välja tuleks,” rääkis Janno Kuusik.Makaronid on kolme maitsega –tavalised, kurkumi ning munaga. Kuna üks tahab pennet, teine fusillit ja kolmasteokarpe, siis valmistatakse neid viie erineva kujuga (kõiki maitseid, kokku 15sorti). Kõige rohkem ostetakse kurkumiga pennet.„Inimestele tundub tatrapasta väga uudne,” tõdes oma tooteid Maamessi toiduhallis maitsta pakkuv Janno Kuusik. Nii et imestamist on küllalt, ka selle üle, et need makaronid keevad pehmeks vaid 1-2 minutiga.
Peeglike, peeglike seina peal - kes on kõige kaunim lihaveis maa peal? Vaata videost!https://www.facebook.com/maaleht/videos/10155806373847982/
Nopri talu juustuvalik Maamessi toiduhallis võtab suu ammuli. „Võtsime juustumeistri tööle,” selgitas leti taga seisnud peremees Tiit Niilo. Kui varem tegid nad viite sorti juustu, siis nüüd on sortimendis 15 juustu, lisaks viis sorti spetsiaalselt Juustukuningate poe jaoks.Niilo sõnul oli veel viis aastattagasi eestlaste huvi kallima juustu vastu pehmelt öeldes leige. Nüüdseks on aga toiduvalik ja toiduteadlikkus kasvanud mäekõrguse võrra. „See on andnud maakatele ja puhta toidu tegijatele võimaluse hiilata oma teadmiste jakogemustega,” ütles ta. Talumeiereide liidu liikmed on Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks valmistanud 100 sorti juustu ja nii palju on neid ka Maamessil maitsmiseks ning kaasa ostmiseks väljas. „Nopris oleme 10 aastat proovinud juustu teha, aga ükski pole kuulsaks saanud,” naerisperemees oma juustusid maitsta pakkudes.
Nagu täpsustas Baltic Agro Machinery tutundusjuht Ulvi Kullerkupp, saab Maamessil moodsate nutitraktorite, iseliikuva taimekaitsepritsi ja automatiseeritud kombaini kõrval uudistada 100-aastase traktori ajalugu ja graffitit traktorite tulevikuvisioonist.Tänavu tähistab John Deere 100. aastapäeva esimese traktorivalmistamisest. Sel puhul on Maamessil asuv messiala kujundatud „John Deere Traktor 100“ salongiks, kus kohtuvad ajalugu, tänapäev ja tulevik. Külastajaidootab põnev rännak 100 aasta vanuse traktori ajalukku, esitletakse tänapäevakõige moodsamaid traktoreid ning noorte graffitikunstnike Silver Seeblumi jaBert Norralti käe all valmib "John Deere traktor 200“ tulevikuinstallatsioon.Kõige moodsamatest masinatest esitletakse Maamessil JohnDeere'i uut automatiseeritud kombaini S785, iseliikuvat taimekaitsepritsi R4050i ning suuri traktoreid 8400R, 6250R, 5125R.Põllutöömasinate tööstuse edulugu John Deere sai alguse Waterloo Boyst Ameerika Ühendriikides. Praegu on John Deere maailma suurim põllumajandustraktorite tootja, tootes nutikaid traktoreid 12 tehases üle kogu maailma.
Maal, kus pole kaugküttetrasse, aga näiteks koolimaja või hooldekodu kütmiseks oleks sooja vaja, saaks paigaldada konteinerkatlamaja ja kasutada kütteks kohalikku hakkepuitu. Kusjuures kogu protsessi eest alates metsas puude maha võtmisest kuni toasooja tootmiseni vastutaks üks ettevõte. Soomes on sellised ettevõtted juba olemas ja Eestis on plaanis näidisettevõte ehk esimene sel põhimõttel töötav katlamaja püsti panna järgmisel aastal Viljandimaale Kõppu.VISU nimelise projekt viib ellu Teadus ja Tegu OÜ koostöösThermopolis OY, Soome Metsakeskuse ja Seinäjoki Rakendusülikooliga. Väino Poikalainen OÜ-st Teadus ja Tegu ütleb, et vallad on sageli hädas oma koolide, spordihoonete või vanadekodude kütmisega ja see mudel peaks siin abiks olema. „Kui praegu on eraldi ettevõtted, kes tegelevad puude langetamise, nende töötlemise, kohale vedamise ja küttesüsteemidega ja ka raha jaguneb nende kõigi vahel, siis selle mudeli puhul jääb kogu raha ja ka vastutus ühele ettevõttele,” selgitas ta.„Kui üks kuupmeeter haket müüa, saab selle eest 10 eurot,aga kui müüa sellest valmistatud soojust siis saad ühe kuupmeetri hakke eest 70eurot,” lisas ta. Kuna nagunii tuleb põldude äärest võsa maha võtta, saaks kakskärbest ühe hoobiga tabada – põlluääred puhtaks ja sellest valmistatud haketsooja tootmiseks kasutada. Nii ei läheks vaja taastumatuid kütuseid. Soomlaste sellealaste kogemustega saab tutvuda Maamessi metsahallis Thermopolise boksis.
Maamessil näeb igasugust erinevat tehnikat. Vaata galeriid!https://g4.nh.ee/dgs/loader.php#id=213201
Maamessi tehnikapool on värvikirev, nagu igal aastal. Traktorite maailmas on suuremad uuendused juba varem ära tehtud. Ka tippfirmade traktorite  hinnad – John Deere, Claas, Fendt – on üksteisele lähenemas. Enamikul on olemas ka ISOBUS- valmisolek, mis lubab lihtsa pistiku abil haakida enamikule traktorimarkidest taha iga firma haakeseadme.Suurim erinevus traktorite vahel on praegu lisaks värviletraktorimarkide IT tarkvaras. Nii on John Deere’il, Claasil jt igaühel omatarkvara, mis kogub andmeid põllu ja tööde kohta ja need salvestab iga firman.ö oma pilve. Nagu hindas aga üks esimesi Eesti  täppisviljelusetutvustajaid-analüüsijaid, Jaanus Kilgi, oleks tarvitajate seisukohalt paljuparem, kui kõigil oleks n.ö üks pilv, et eri masinate kogutud andmed kõigilekättesaadavad oleksid.
Üvasi talu perenaine Anne Grünberg tuli Maamessile kitsepiimast grilljuustudega ja võttis kaasa ka kaks kitsepreilit. Selleks, et loomakesed sõidu peal häda autosse ei teeks, pandi neile mähkmed ümber. Sõit sujus kenasti, kitsepreilid pikutasid ja tundsid ennast mõnusasti, kuni jõuti Tartusse.„Kohe kui olime AnnelinnaPrismast möödunud, ajasid neiukesed end püsti, et uudistada mis imeasjad meidümbritsevad,” rääkis Anne. „Mis veel kõige hullem: ühiselt otsustati, etkõigile autodele, mis meid ümbritsevad, võiks oma mähkmetes tagumikku näidata.”Üvasi talu kitsi näeb Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liidu telgis, Üvasi grilljuustu saab aga mekkida toiduhallis Põlvamaa Rohelisema Märgi all. Uudistoodetena on seal väljas grilljuust tšilliga ning küüslaugu ja tilliga. „Need on ainulaadsed juustud, selliseid maitsestatud grilljuuste ei tee Eestis keegi teine ja ka Euroopas ei ole need eriti levinud,” ütles Anne Grünberg.
Maalehe neljapäevane neljane delegatsioon, üks veel kaamera taga, messil.
Maamessi turul saab suu magusaks ehtsa baklavaaga, mis on valmistatud filotaignast, siirupist ja meest. "Meister on pärit türgist ja valmistanud baklavaat juba 20 aastat," rääkis Krista Hein OÜst Akbana. Viis aastat tagasi Eestisse kolinud türklane jätkas maiustuste valmistamist ka siin, timmides retsepti küll tsipake vähemmagusaks."Tumeda šokolaadiga baklavaa on kõige populaarsem, eestlased pelgavad väga magusat," selgitas Hein. Aga näiteks pähklirullis on 95% pähkleid ja kookosrullis palju kookost. Püsivalt saab baklavaad osta Tallinnast Balti jaama turult.
Eesti esimesed vahukommid! Enam ei pea ostma lõkkel küpsetamiseks välismaist kraami. Tartumaa väiketootja Vägi OÜ valmistab lisaks marjarullidele ja seemnekrõpsudele nüüd ka suhkrust ja marjadest naturaalseid vahukomme, mis on pehmed ja mõnusad. Igaüks saab ise maitsta Maamessi turul.
"Algul müüsime küüslauku naturaalsel kujul, aga viimased kuus aastat oleme seda marineerinid," rääkis Siim Sellis Hauka Farm OÜst, pakkudes Maamessi toiduhallis oma tooteid ka mekkida. Küüslauku on kolmes marinaadis - mee- ja tšilli, kergelt vürtsikas ja palsamiäädikaga marinaadis. Tänavust saaki on plaanis ka hapendada, kuna mullu tehtud katsetused maitsesid väga hästi.
Kae, kui ilusad loomakesed!https://g3.nh.ee/dgs/loader.php#id=213169
https://www.facebook.com/maaleht/videos/10155804451842982/#w=560
https://www.facebook.com/maaleht/videos/10155804433657982/#w=560
Heleni Helde sarja tooted valmisid BioCC OÜ ja Tartu Ülikooli teadlaste kolmeaastase koostöö käigus. Laboris testiti 81 erinevat varianti, millest jäi sõelale neli. "Algul mõtlesime, et paneme sisse ka soola ja suhkru, kuid siis otsustasime, et igaüks saab vastavalt oma soovile ise maitsestada," rääkis Pille Pokk.Nii et pudrud on soola- ja suhkruvabad, kuid sisaldavad kasulikke kaerakliisid. Kahes tootes on vinnutatud liha, nii et need sobivad ka lõunasöögiks. Ühes pudrus on porgandit ja ühes jõhvikat, kookost ning õuna. Kaks nädalat tagasi avalikustati uued tooted ja peagi peaks need ka poodides müügil olema. Sel suvel on plaanis nende putrudega kinnitada kanda Eestis ja seejärel murda ka piiri taha.Kõigile segudele lisanduvad neis kasutatud helveste kasulikud toitained, näiteks beetaglükaanid, mis aitavad hoida normaalset vere kolesteroolitaset. Helde segud sisaldavad kõiki olulisi makrotoitaineid – heldelt valku, vähesel määral rasva, millest enamik on kasulikud polüküllastumata rasvhapped. Tänu suurele kiudainesisaldusele imenduvad pudrus olevad süsivesikud aeglaselt ja see aitab vältida veresuhkru suuri kõikumisi.Heli Raamets
"Proovige seda putru riivitud parmesaniga," soovitab Pille Pokk potist putru taldriku peale tõstes. Tegu ei ole tavalise, vaid teadlaste kolmeaastase töö tulemusel valminud funktsionaalse pudruga.Oleme 25 aastat Sangaste Linnases nende toodetega tegelenud, kuid peamiselt tuuakse turule vaid helbeid, räkkis Pille Pokk, kes on ettevõtte juhatuse liige. Viis aastat tagasi investeerisid nad kaeraklii tootmistehnoloogiasse, kuid tarbijad polnud sugugi valmis kliisid sööma hakkama."Inimesed teavad kaerakliid kui koori, kuid meil on selleks hoopis tuum, mis on kõige väärtuslikum ja toitainerikkam," selgitas ta, kuidas tekkis mõte kliidele suuremat kasutust otsida. Eesmärk oli kaeraklii baasil välja töötada funktsionaalsete putrude sari.
https://www.facebook.com/maaleht/videos/10155804331517982/#w=560
Esimesel päeval saadavad teateid Heli Raamets ning Lii Sammler. Ülevaatliku fotogalerii autor on Argo Ingver.https://g3.nh.ee/dgs/loader.php#id=213143
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/maamess-ehitas-tartu-kulje-alla-uue-linna?id=81752955
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/maamess-hakkab-pulli-saama?id=81784243
Tänases Maalehes saab messist samuti omajagu lugeda: http://www.delfi.ee/article.php?id=81796267
Vaata videost, kuidas täna algav Maamess püsti pandi: https://www.youtube.com/watch?v=nvWhTNSr0oY
Neljapäev
Digitaliseerimise ja tohutu andmehulgaga kaasas käivaid ohtusid valgustas Thierry Kesteloot Euroopa Komisjonist, kes tõi muuhulgas välja, et põllumajanduse sisendite äri on koondunud: nii seemnetootmine, taimekaitsevahendite tootmine kui masinatööstus on vähem kui kümne maailma suurima korporatsiooni käes.Lii Sammler
Saksamaalt on digitaliseerimise kõvasti ette võtnud Baierimaa, kus on selleks riiklik programm maksumusega kolm miljardit eurot. Kolmandik ressurssidest sunatakse maapiirkondade digiarenguks. Nagu rääkis Baierimaa põllumajandusministeeriumi kantsler Hubert Bittlmayer, saab selle eest arendada tarkvara, aga osta farmeriteühistutele ja liitudele ka kaasaegset digivõimalustega põllutehnikat, näiteks lägalaotur või väetisekülvik. On olemas ka nn näidisfarmid, kuhu on plaanis soetada automaatsöötmissüsteemid ja karja tervise kontrolli tehnoloogia – seadmed koos tarkvaraga. Ümberkaudsed farmerid saaksid seal siis õppimas käia.„Loomulikult ei osta me viljakasvatajate traktoritele GPS- seadmeid, eeldame, et need kuuluvad iga kaasaegse traktori juurde ja põllumehed muretsevad need endale ise,“ lisas Bittlmayer.
Maamessi eelmänguks on juba viis aastat olnud agrofoorum, kuhu on kutsutud asjatundjaid idast ja läänest. Seekord arutleti põllumajanduse digitaliseerimise üle. Oma mõtteid ja kogemusi jagasid Eesti ja lääneriikide kõrval ka Moldova, Aserbaidžaani, Venemaa, Ukraina ja Valgevene esindajad.
Meenutus ajaloost: Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi näitus 105 aastat tagasi. (ERM Fk 213-304)
Rohkem kui kaks aastakümmet on messi raames toimunud ka publikut naelutavad rahvusvahelised raievõistlused Kevadkarikas. Kuna suvel toimuvad Norras 33. raiemaailmameistrivõistlused, siis on korraldajate sõnutsi oodata osalema kindlasti lähiriikide koondiseid nende kõige paremas vormis ja koosseisus.
Ka tänavu püstitati Maamessi tarvis terve linnak. Lisaks 1200-ruutmeetrisele D-hallile, kuhu koonduvad toidu- ja taluturismi ettevõtted, 800-ruutmeetrisele loomade hallile ning 600-ruutmeetrisele turupaviljonile püstitati esmakordselt messi ajaloos keskuse A-halli esisele alale toidupromenaad, kus asuvad söögikohad, vaateplatvormid ning ka pressikeskus. Mastaapne ajutine juurdeehitus sai Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli sõnul ette võetud, et pakkuda külastajatele veel rohkem kohti puhkamiseks ja einestamiseks. “Suure osa messi külastajaskonnast moodustavad spetsialistid, kes tulevad siia eelkõige tööd tegema ning veedavad messil üldjuhul kaks või isegi kolm päeva,” ütles ta.
Maamessi ajal võistlevad omavahel Eesti tootjate meed. Täna hindasid mett professionaalid, messil saavad rahva lemmiku valida kõik teised.
Kolmapäev
Ettevalmistustöid häirib, kuid ei takista, vihm.
Kella 2 paiku suundusid traktorid rongkäigus tagasi messikeskusesse, kus neid paari päeva pärast taas uudistada või isegi ostukaupa teha saab.Rein Raudvere
Klaasi sõnul sobib ka Agrofoorumi teema hästi Tartu konteksti, sest on pühendatud põllumajanduse digitaliseerimisele.
„Täie õigusega võib seda nädalat nimetada maanädalaks, sest lisaks Maamessile toimub Tartus ka Agrofoorum, mis toob siia kokku üle maailma põllumajandus- , aiandus-, keskkonna- ja metsandusteadlasi, samuti poliitikuid, ettevõtjaid,” märkis linnapea võimu üleandmisel.
Maanädala avamisel keskpäeval andis linnapea Urmas Klaas  sümboolselt ka võimu põllumeestele üle nädala lõpuni. Ikka selleks, et põllumehed saaksid maanädalat täiel rinnal nautida.
Küüni tänavale oli rivistunud paarkümmend uhket ja suursugusttraktorit, mida linlased lähemalt uudistada said. See traktorite paraadoli linlastele märguandeks ja meeldetuletuseks, et tulemas on midagiTartule ainuomast – Maamess ja maanädal.
Pildil annab Tartu linnapea võimu põllumeeste kätte.
Teisipäev
Maamessi korraldajad annavad teada, et läheneva suurürituse tõttu on messikeskuse lähistel tänavatel oodata märgatavalt tihenevat liiklust nii enne kui pärast messi. Juba eelmisest nädalast kogunevad messile rasked veosed põllu- ja metsatehnikaga, mis nõuavad manööverdamiseks rohkem aega.
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/lati-kevadnaitus-on-nagu-maamessi-soojendusband?id=81719379
Maanädal kuulutatakse Tartu südalinnas avatuks teisipäeval, kui linnapea annab sümboolselt võimu nädala lõpuni maameestele. Kell 14.15 rivistatakse suuremad ja väiksemad traktorid kolonni ning rongkäigus suundutakse Tartu Näituste messikeskusesse.
Maaleht alustab Maamessi kohta uudiste kajastamisega esmaspäeval, kui messikeskuses käivad vilkad ettevalmistustööd.
Esmaspäev

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat köögiviljakasvatajale hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare