Männikärsakad koorivad väikeste puude tüvel koort ning enamasti teevad seda laiguti. Suurema esinemise korral võivad nad aga tüved tervenisti paljaks koorida, mille tagajärjel taimed hukkuvad. Nii võivad kärsakad metsakultuuri täielikult hävitada. Väiksema asurkonna puhul kahjustused puudel ajapikku kaovad ning armistuvad vaiguga.
Männi­kärsakas võib ohtlikuks saada eelkõige puunoorendikele.

Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimehe ja metsaomaniku Taavi Ehrpaisi sõnul ei ole ta nii hullu kärsakakahjustust veel kohanud kui sel kevadel.

“Kõige kurvem on see, et kärsakakahjustusi esineb mitte ainult värsketel kultuuridel, vaid ka nendes, mis on istutatud kaks-kolm aastat tagasi ja kus varem kärsakakahjustusi pole olnud,” tõdeb Ehrpais. “Need langid, kuhu on istutatud avatud juurekavaga või pott-põld-taimed ehk suurema tüve läbimõõduga taimed, on lootust, et need ellu jäävad. Soovitan oma okaspuukultuurid üle vaadata, et selgeks teha, kui suured kahjustused on.”

Eesti Erametsaliit soovitab kahjustuste esinemisel tegelda kärsakatõrjega. Väiksematel aladel aitab ka kärsakate mehaaniline korje metsaistutusaladelt. Suuremate alade puhul on ainuke tõhus viis pritsimine taimekaitsevahenditega.