Mati Soomre: A. Itskok olevat igavikuga kursis

Maaleht 25
Mati Soomre: A. Itskok olevat igavikuga kursis
Ainuke A. Itskoki portree, mis on Maalehe toimetuse käsutuses.Autor: Valdek Alber

“Naeri” toimetaja Mati Soomre ei ole humorist A. Itskokki oma silmaga veel päriselt näinud.

Kuidas A. Itskok üldse sündis ja kust ta pärit on?

Ega ma teda päriselt silmast silma näinud ei olegi. Tema trükkisündimise ämmaemand oli toonane Sirbi ja Vasara naljakülje toimetaja Silja Lättemäe.

Sündis Itskok ärkamisajal, kui tsensuur veel ajakirjanduse kukil istus, aga andis juba tasapisi järele. Nii ka naljakülgedel.

Just Sirbi viimane lehekülg oli siis omamoodi katsepolügoon, kus prooviti järele, millal pila mille kohta seisma jääb või äkki läbi läheb.

Nii palju kui mina tean, elas ta kakskümmend viis aastat tagasi surnuaia serval. Küllap ongi oma mõju tema huumorimeelele avaldanudki kursisolek igavikuga.

Mis tema eesnimi on?

Eesnimi on tal A, kuid toimetajad on aastate jooksul sellele ikka ja jälle punkti järele pannud ja nüüd paneb ta juba ka ise.

Mis tema kõige kõvem nali võiks olla?

Sellele küsimusele on Itskok ise vastanud kunagi ammu nii.

“Kes nende vastukaja kõvadust nii väga mõõta oskab, aga üks oli vist roikanali. See levis küll nagu kulutuli.

Nii palju oli sellest sõnamängust võib-olla kasugi, et kahandas natuke aupaistet nn perestroika ümbert.

Sellele Vene värgile ja värki sõnale oli ju üsna pühalikus tões ja meeles otsitud eestikeelset vastet. Uutmine või mis ta kõik pidi olema.

Seotud lood:

“Kui te kohe tööle ei hakka, toon naabri perest roika!” (1987)”

Kuidas on naljavaim ajas muutunud? Maalehe naljakülg on alati hääst keelenaljast, -väänamisest lugu pidanud, samas üldine Eesti naljasoon on pigem robustsemaks ja räpasemaks muutunud.

Vaat see küsimus, hea kolleeg Jürgen, on sul hästi koostatud. Vastus nagu käsu peale kohe varnast võtta!

Kas nalja saab käsu pääle teha?

Käsu peale teha kindlasti ei saa, küll aga aitab leebe meeldetuletus nalja viimistleda, kui selleks idee olemas.

Ja Itskokile toimetaja meeldetuletused mõjuvad?

Jah.

Kui näiteks nendid, et “Naeri” käsikirja esitamise kell on kukkumise veere peal.

Ja kui siis veel lisad retoorilise küsimuse: “Ei tea, kas selles numbris “Koksti” rubriik ikka ilmub?”, võtab ta ennast kokku küll.

Näiteks oli sellisest toimetaja leebest survest abi nii Itskokile kui ka šaržist Valdek Alberile eriti 1997–2006, kui nende sulest ilmus Maalehes rubriik “Nädala nägu”.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare