Meie oma keskkond meie oma koduaias


Meie oma keskkond meie oma koduaias
KIKi juhatuse liige Veiko Kaufmann

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse missioon ja visioon ei vaja täna päeval tutvustamist ilmselt ka kõige keskkonnakaugema inimese jaoks. 16 aasta jooksul on suunatud nii Eesti riigi kui ka Euroopa Liidu raha väga paljudesse keskkonnaprojektidesse eesmärgiga vähendada Eesti ökoloogilist jalajälge ja luua tervem elukeskkond.

Ühtekuuluvusfond (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja CO2-saastekvoodi müügitulu sisu ei ole väga tuttav neile inimestele, kes keskkonnaprojektidega iga päev kokku ei puutu.

Küsimusele „Kui suure osa Eestis kaevandamise, kala püügi või muu seesuguse eest makstud keskkonnatasudest makstakse projektide kaudu loodusesse tagasi?” oskavad vastata ilmselt vähesed.

Tegelikult on ka viimase küsimuse vastus üsna lihtne ja maalähedane — tuleb lihtsalt minna ja vaadata, milliseid projekte on tehtud ja kuidas raha looduskeskkonna parandamisse suunatud. Ei Euroopa Liit, Eesti riiklikud struktuurid ega KIK üksi suudaks nende projektidega saavutada oodatud tulemusi, kui poleks üle Eesti aktiivseid, loodushoiust huvitatud projektijuhte ja -vedajaid kohalikes omavalitsustes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes.

Kusagil ehitati paadisild, kusagil tehti korda mõisapark, kusagil käisid lapsed õppereisil ja kusagil sai järjekordne Eesti linn uued veetorud ja puhta joogivee — nii mõnigi nimetatud tulem on üsna kohalik ega tundu globaalseid trende silmas pidades kuigi tähtis, ent tegelikult on just säärane paiksus selliste projektide tugevus.

Seotud lood:

„Need on meie lapsed, kes keskkonnaharidust saavad!”, „See on nüüdsest meie järve paadisild!” või „Meie tuttavas, aga nüüdses korrastatud pargis on nii tore jalutada!” — just seesugune rõõmus tagasiside tähendab, et võõrapäraste ja esialgu ehmatavate nimedega ERF, ÜF ja „keskkonnatasude vahendid” on jõudnud pärale ning asuvad kohaliku keskkonna heaks tööle. Just selle aspekti rõhutamiseks on Keskkonnainvesteeringute Keskus loonud „Maakonnasipelga” konkursi, mis tähendab, et iga aasta selguvad sotsiaalmeedia vahendatud rahvahääletuse tulemusel maakondade parimad ja populaarsemad KIKi vahendatud keskkonnaprojektid.

Seekordse erilehe vahendusel lähemegi ja uurime 2015. aasta võiduprojekte pisut lähemalt.

Veiko Kaufmann
KIKi juhatuse liige

KIKi toetusi rahastatakse mitmest allikast: Euroopa Liidu struktuurivahenditest, Eesti CO2-kvoodi müügist, Eesti riigi keskkonnatasudest. Riigikassa raha kasutatakse sihtotstarbelise laenu andmiseks toetatavate projektide omafinantseeringuks.

Põhitegevuste rahastamine on aastatega muutunud: kui esimestel tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel on välisabi projektide maht need märkimisväärselt ületanud. 16 aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 19 000 keskkonnaprojekti.

Keskkonnatasud

Keskkonnatasud kehtestab Eesti riik ning neid on kahte tüüpi: loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu. Esimene on mõeldud tasuks loodusvara kasutamise eest ning teine tegevusest tuleneva saastamise hüvitamiseks. Mõlemat liiki tasud puudutavad nii kaudselt kui ka otseselt meid kõiki. Saastetasu maksab näiteks prügila ning prügifirma kehtestatud tasude kaudu ka meie. Loodusvarade kasutamine on muu hulgas kalapüük või jahipidamine ning mõlema tegevuse tarbeks on vaja luba, mille soetamiseks makstav raha ongi kasutusõiguse tasu. Keskkonnatasude seadus paneb paika tasu suuruse ja kasutamise põhimõtted ning keskkonnaministri määrus annab suunised tasudest saadud raha kasutamiseks. KIKi kaudu toetusteks jagatav raha kannab koondnimetust „keskkonnaprogramm”, mis koosneb kümnest alamprogrammist: kalandusest, veemajandusest, jäätmekäitlusest, looduskaitsest, metsandusest, keskkonnakorraldusest, merekeskkonnast, maapõuest, atmosfääriõhu kaitsest ja keskkonnateadlikkusest.

Euroopa Liidu toetused

Euroopa Liidu liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste tasandamine ning tasakaalustatud areng on üks ELi peamisi prioriteete. Erinevuste vähendamiseks on loodud ühtne regionaalpoliitika ning seda teostatakse fondide vahendusel. Abi andmine toimub ELis seitsmeaastaste perioodide kaupa ning iga liikmesriigi esitatud programmide alusel. Praegu eraldab KIK toetusi Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Omafinantseeringu tasumiseks pikaajaline laen

Alates 2016. aastast annab KIK laenu ajavahemikul 2014–2020 Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veeprojektide omafinantseeringu tagamiseks. Sihtotstarbelise laenu teeb atraktiivseks pikk maksepuhkus ning tunduvalt pikem laenu tagasimaksmise aeg. Laenu maksimaalne pikkus koos maksepuhkusega saab olla kuni 20 aastat ning maksepuhkus, mille ajal tasutakse vaid intressi, saab kesta kogu projekti elluviimise aja, lisaks kaks aastat pärast projekti lõppu. Vajadusel annab KIK lühiajalist laenu Ühtekuuluvusfondi rahastatud veeprojektide käibemaksu tasumiseks.<

CO2-kvoodi müük

Alates 2010. aastast on KIKi ülesanne olnud kaubelda riigi kasutamata Kyōto protokolli CO2-saastekvoodiga ning saadud tulust keskkonnasäästlikele projektidele toetust jagada. Aastatel 2010–2013 sõlmiti kokku 22 tehingut mitme Euroopa valitsuse (Austria, Hispaania, Luksemburgi) ning Jaapani suurkorporatsioonidega. Saadud raha eest toetati energiasäästu, taastuvenergeetika ja säästva transpordi programme. KIK rahastab veel mitut programmi Euroopa Liidu suurtööstuseid puudutavast CO2-ühikute enampakkumise tuludest.