Miks me tahame minna 1. Tartu Teatemaratonile
1. võistkond
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, kes me oleme.
Mina, Kadri, olen abiturient ning tulevikus saab minust tõenäoliselt suure talu perenaine. Minu õde Sirli õpib 11. klassis ning peab plaani hakata õpetajaks. Meie sõber Tanel õpib EMÜ-s ning temast saab põllumees, Joonas on juba taluperemees. Elame maal, naudime maaelu täiega, meil on kõigil kodus loomad ning oma väike põllumaa.
Oleme väike sõpruskond suurest sõpruskonnast nimega rahvatantsurühm Reilender. Oleme oma tantsuperega suured Maalehe sõbrad ja fännid: kohtunud "Lauluga maale" saadetes Moostes ja Võõpsus, kus vahvatel rahvapidudel oma tantsudega laulurahvast rõõmustasime. Oleme aktiivsed: õpime õega koolis ainult viitele, osaleme kunstiringis, laulame kooris ja ansamblis, mängime klaverit, kannelt ja flööti, tegeleme kergejõustiku, võrkpalli, suusatamise ja orienteerumisega. Tanel ja Joonas mängivad võrkpalli ning juhendavad vabatahtlikena väiksemaid külapoisse.
Eelmisel aastal käisin Sirli ja Joonasega esimest korda Tartu Maratoni lühemal rajal ja saime suurepärase elamuse ja kogemuse. Kuna siis olime meie, tüdrukud, veel alla 18. a., saime taskukohasema osavõtumaksu. Kogusime osalustasu taskuraha arvelt siiski mitu kuud. Sel aastal on aga õppuritel midagi mitte millegi kõrvalt võimatu kokku koguda ja pidime tõdema kurbust, et suusasõit ära jääb. Sellepärast haarasime Maalehe pakutud ahvatlevast võimalusest kui päästerõngast. Oleme hoolega trenni teinud, Võru linna sünnipäevajooksul käisime neljakesi esimest korda koos võistlemas ning saavutasime sõpruskondade arvestuses I koha.
Hoiame pöialt, et õnn meile naerataks ning me ühena Maalehe võistkonnast Teatemaratonile saaksime. Omalt poolt lubame jääda edasi maaelu, Maalehe ja rahvakultuuri fännideks. Kindlasti kajastame oma vahvat suusasõitu kohalikus meedias ja Maalehes, et oma rõõmu võimalikult paljudega jagada!
Kadri Aia
2. võistkond
Mi lõbusan ja tegüsän pundin „Taaraliina Perohobõsõ“ valitsõs kõiksõ paremp vaimlinõ ja iholinõ tasakaal – Kärt, Tambet, Pille ja Mario esindäse nii esätsit ku imätsit puuli.
Tuu vaimlisõ puule päält om meile joba imäpiimä ja esärammuga kaasa antu esiäranis silmapaistva mõistus ja taipaminõ, mis om mi huvi bioloogia ja kogo elotääduse vasta tõstnu. Nii olõmõ mi egä päiv tääduse man, kos tiimi keerolidsõ katsetuisi ja avastuisi.
Kõik mi olõmõ maast madalast maal kasunu ja lihtsa maaeloga kokko putnu. Tambeti elorada nakas Põhjarannikult, Viru-Nigula kandist. Tuuperäst ei tiiä ta midägi imäkiile tõsest vältest, a seo iist mõistab ta seniaoni obest vehri vahele sätti, põrssid kohitsõda, lambit niitä ja ku tarvis sis ka simmäni käuma kisku.
Kihnu Mario om ausalt üteldä uma elon kõgest kats kõrda lumme nännu ja tol tõsel kõrral käunuva tal Hiidlase taara ankroga külän, nii et pole tiidä, et tuu midä Mario näi, iks kimmäle lumi olle. A tuu iist mõist ta kalavõrko lappi, loodsikit kõbistada, reilendrit tantsi ja uisutab ta, sindri, kah häste!
Tolle Kärdi kodo jääs säändside paiku manu nigu Ilumetsa, Ihamaru ja Karilatsi, nii et esienesest mõista om säändside inemiste nallasoon jäme kui Nordstream. A ta mõistab niplispitsi, kedrustüüd, kirivüüd kudada ja seda va jutulidsust om talle antu.
Pille on kogo mi kambast ainumas, kiäl ülepää künkliku maa ja suuskiga ennempide määneki kokkopuude om olnu – timä om nimme Vooremaalt perit, voore ja järvi vahjõlt. Pille mõist mett vurritada, lehma nüstä ja rõuku tetä ning asi tuu tsiäpõrna päält ilma ettearvaminõ ka ära põle!
Nu vat eks tuu täädustüü om vaimolõ väsutäv, tuuperäst olõmi iks iho käunu venitaman. Orientiirminõ, voolavitel vetel kanuutamine, rattaga uhtminõ, pika jalgsi rännaku läbi laantõ ja rabadõ, suusataminõ, ujuminõ ja lõpmada kõrdi maatüü talgidül kaasa lüüminõ om tuu, mis avitas vaimo virgena hoida. Tartu Maratonil olõmi jõudumüüdä iks osalenu. Seokõrd olõssi väega hää võimalus Maalehe puult välla pantu Teate Maratonist osa võtta. Niimuudu saasimõ mi - kats tugõvat miist ja naksi näidsit – innemb pikkä maratonisõitu Maalehe iist võidelden uma iholiikmeid lihvi ja rammu proovile panda!
Kärt, Tambet, Pille ja Mario
3. võistkond
Kaarel Piho 24. a, Mats Piho 22. a, isa Aigar Piho 48. a, vanaisa Kalju Lepind 83. a.
Vanaisa läheb peale puusuuskadega, see rohkem nagu põhimõtte värk, kuna pole plastikpõhjasid veel usaldanud proovida. Mats muidu tegeles aint lendavate suuskadega, lihvis hüppemäel kanna kaudu tõuget. Nüüd siis teeb vanavanale rõõmu ja proovib ka klassikasuuskade peal tõuked käppa saada.
Mina tegelesin kahevõistlusega ja suusad otse mäest üles ei pidanud roomama, Nüüd siis proovib selle iidse kunsti ka ära õppida.
Isa on meil kindlasti trump, klassikas on ta täielik pro, vähemalt nii on jutust tundund. Aga tegelt on see vanaisa idee milles me oleme kaasas rohkem kui rõõmuga.
Kaarel
4. võistkond
Meie oleme perekond Tambetid Viljandist. Tahaksime väga 12. veebruaril panna omaenda perevõistkonna välja esimesel Tartu Teatemaratonil. Siinkohal väike tiimiliikmete tutvustus.
Isa Priit on endine (ja loodetavasi tulevane) talupidaja, kes on Maalehte vahelduva eduga lugenud pool oma elust. Noorena oli Priit Eesti tasemel suusataja ning sporti pole ta kunagi hüljanud – Tartu Maratoni finišijoone on ta ületanud juba 22 korda, neist nii mõnelgi korral esisajas. Just tema ongi spordipisiku süstinud kogu meie peresse. Teatemaratonil võtaks isa Priit enda peale teise, 20-kilomeetrise vahetuse.
Ema Katrin on igati heas vormis pereema. Igapäevaselt tegeleb ta jooga ja lapsevankri lükkamisega, aga elu jooksul on ta läbinud mitmeid suusa- ja rattamaratone, jooksuvõistlusi ning kepikõnde. Sugugi vähem tähtis ei ole tema roll meie pere sportlaste taustatiimina – transportija ja suure toetajana. 12. veebruaril usaldaksime ema Katrinile avavahetuse.
Heleene on 18-aastane ja spordile kulub enamus tema vabast ajast – juunioride klassis kuulub ta Eesti murdmaasuusa paremikku, suvel tegeleb ta ka orienteerumise, jooksmise, jalgrattasõidu, rullsuusatamisega. Ka Tartu Maratoni 63 km distantsi lõpetas ta eelmisel talvel tüdrukutest esimesena. Teatemaratonil on Heleene lubanud enda kanda võtta viimase vahetuse.
Taaniel on 17-aastane ja meie pere matkamees. Talle meeldib üksinda tunde – või kas või päevi – metsas või rabas uidata, lõket teha ja loomajälgi otsida. Teoreetilise poole pealt pole talle vastast – ta võiks une pealt ellujäämise käsiraamatu peast ette lugeda. Maratonil oleks Taanieli töö läbida kolmas, 14,6-kilomeetrine vahetus.
Korraliku meeskonnana on meie pere tiimil ka varuliige – 12-aastane Kärt. Tema käib samuti suusatrennis ning peab pikamaajooksu ja suusatamist ülekaalukalt oma lemmikspordialadeks.
Neljanda lapsena on meie peres kasvamas aastane Reti. Perena oleme me kokkuhoidvad ja lähedased ning enamus asju, mida koos teeme, on seotud looduse ja matkamisega. Näiteks uue aasta võtsime kõik kuuekesi vastu kahetunnise südaöise matkaga ning selle esimese päeva sisustasime pereväljasõiduga Jõulumäele suusatama ja Pärnusse veeparki – oli üks väga meielik aktiivne pühapäev.
Teatemaraton on midagi täpselt meile!
Perekond Tambetid
5. võistkond
Olen Valgamaalt, aastaküla konkursi kandidaadi, Palupera külade piirkonna esindaja Kalev Lõhmus. Tahaks osaleda oma külaga konkursil, kus te valite välja teatevõistkondi Tartu 1. Teatemaratoniks.
Miks meie? Meie külade tegemise läbiv joon on olnud sport, oleme ELi rahadega ehitanud staadioni, mitmefunktsioonilise mänguväljaku, korraldame valla spordielu, jne. Oma sõpradega olene aastaid käinud Tartu ja ka teistel maratonidel. Palupera vallast läheb läbi maratoni trass ja meie vallas asuvad ka kaks toitlustuspunkti, Palu ja Hellenurm. Ja miks mitte ei võiks olla teiste klubide sees ka üks tõeline küla võistkond.
Ise olen Palu TP ülem ja teiega igati koostöö aldis. On ju Palu kõige atraktiivsem punkt olnud läbi aegade. Nii, Palupera külade piirkond tahab konkursil osaleda.
Kalev Lõhmus
