Mõjukate maaelu edendajate edetabel 2015

 (4)
Rehepeks Põlvamaal
Foto on illustratiivneFoto: Siim Lõvi

Maaleht koos Eesti Päevalehe ja Delfi ühise toimetusega reastas Eesti oluliste valdkondade mõjukamad inimesed. Alates selle nädala esmaspäevast ilmub Eesti Päevalehes iga päev üks edetabel sarjast “Eesti mõjukad 2015”, mis päädib järgmisel teisipäeval ilmuva üleüldise edetabeliga. Maaleht reastas tänases lehes mõjukad maaelu edendajad.

Kes suunab maaelu – põllumees või rahvaesindaja?

Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder on sõnakas mees, kelle väljaütlemised ja teod ei ole paljudele meeltmööda. Tema sõnal on aga kaalu ja võrgustik lai. Valijatelt saadud hääled tõstsid ta ootamatult kõrgele positsioonile.

Ivari Padar on rahva silmis kõige tuntum ja mõjukam põllumees. Poliitikuna ja ministrina on ta loomult jäänud rahvameheks. Tõusmaks ka tööandjana pildile, peaks ta aga oma talu laiendama.

Kui poliitikute nimed ilmuvad avalikkuse ette suurte tähtedega vaid nelja-viie aasta tagant, siis 1500 töötajaga mõjukama tööandja Oleg Grossi nimi ilutseb suurelt ligi poolesaja Eesti toidupoe seinal iga päev. Ta on ilmselt ka Eesti suurim sularaha käitleja.

Seotud lood:

Esikümnesse pääses ka suurinvestor Joakim Helenius. Kuigi suurim ärimees kogu nimekirjas, kellele kuuluvad firmad nagu Trigon Kapital, Trigon Agri jt, ilutseb tema kui tööandja kohal tabelis ümmargune null. Ometi annab ta oma firmade kaudu tööd väga paljudele inimestele. Ju siis ei seostu Helenius ei Kaiu ega Väätsa suurte kaasaegsete farmidega, sest neid majandavad ja ka tutvustavad nende tegevjuhid.​

Piimaliidu kõneisikuna ja E-Piima juhina võtab Jaanus Murakas palju sõna. Seetõttu tõuseb Google’i otsingus just tema nimi kõige sagedamini esile. Rahva hulgas tuntuim piimatööstur, Muraka konkurent Oliver Kruuda jäi aga tabelist üldse välja.

PRIA juht Jaan Kallas jäi üllatusena teise kümnesse, kuigi tema käest käivad piltlikult öeldes läbi sajad miljonid eurod, ning see, kuidas need maale jõuavad, oleneb valdavalt sellest, kuidas töötab neid maksev agentuur PRIA.

Üllatuseks nii Maalehe toimetusele kui ka paljudele põllumajandussektori inimestele jäi edetabelis tagaplaanile põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus. Sõrmus on praegu kindlasti üks mõjukamaid põllumajanduse ja toidutootmise ala asjatundjaid. Ta on üllitanud selgeid, argumenteeritud ja asjatundlikke artikleid ning esinenud kõikvõimalikel kogunemistel. Teisalt aga on ka üks andunumaid Eesti toidu propageerijaid, tehes seda nii kodu- kui ka välismaal.

Need on inimesed, kelle sõnal on mõju, kelle otsused ja teod suunavad valdkonna arengut. Nende arvamusega arvestatakse. Nemad tõmbavad tegelikult niite. Tänapäeval ei määra mõjukust ühiskonnas rahakoti paksus, olulisel kohal on ka lobitöö oskus, sõprade mõjuväli, silmapaistmine sotsiaalmeedia kanalites jpm. Neist kriteeriumidest me oma edetabeli koostamisel ka lähtusime.

Kuidas tulemused sündisid

Alustuseks tegid lehetoimetused eelvaliku inimestest, kes peaksid eri kategooriates kindlasti esindatud olema. Kokkuleppel sotsioloog Juhan Kivirähki ning Turu-uuringute ASiga jätsime igas kategoorias lõplikku valikusse 20 nime. Seejärel korraldas Turu-uuringute AS 1084 inimese seas küsitluse.

Loe veel

Osalejatel oli võimalus ka ise lisada mõjukate inimeste nimesid. Küsitluse tulemustele lisaks läksid arvesse inimese esindatus sotsiaalmeedia kanalites; linkide arv Google’i otsingus; mõjuvõrgustik; parteidele tehtud annetused; viimastel eurovalimistel ja Riigikogu valimistel valijatelt saadud häälte arv; positsioon tööandjana; inimese avaldatud raamatute laenutuste arv.

Võib ju kahelda, kas need kriteeriumid on kõige adekvaatsemad maaelu edendajate järjestamisel, kuid tänu sellele metoodikale asetuvad nad samale pildile teiste valdkondade mõjukatega. Sellest tulenevalt tõusid mõjukamateks maaelu edendajateks tegevpoliitikud, kelle portfellis on valijate hääled ja annetused. Maalehel on rõõm, et edetabelisse pääsesid mitmed aasta põllumehed, kes oma tööga on andnud suure panuse selle valdkonna arengusse.

Meie mõjukate edetabeli metoodika on lihtne. Järjestasime iga valdkonna kandidaadid kriteeriumide kaupa nii, et iga kriteeriumi võitja sai 20 punkti, teiseks tulnud kandidaat 19, kolmandaks tulnu 18 jne. Kui kandidaat mõnes kriteeriumis tulemust üldse kirja ei saanud – näiteks ei eksisteeri teda üheski sotsiaalmeedia kanalis –, läks talle selles arvestuses kirja null punkti.

Seega on tegu omamoodi mitmevõistlusega. Selleks et olla tõeliselt mõjukas, tuleb silma paista paljudel aladel. Kes aga juhtub mõnel alal nulli saama, seda ei pruugi teiste alade tugevad tulemused enam kõrgesse mängu tagasi tuua.

Vt ka epl.ee/mojukad/metoodika

Maaleht/Mari Peterson


Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare