Nii kui pimedaks läks, kadus ka elekter
Ooda, ma reegi soole, mis ma siis tegi kui elekter enne jöulu esimest korda ee olli.
Vaada, meitel olli Vetsi Tallis pidu, noh külapidu. Äi-äi, ikka Vetsi Tallis, mitte Vetsu Tallis nagu mandrimihed ütleved.See aa sösune koht, kus saab ööd olla ja pidu pidada ja kui tahad, siis süia-juua ka.
Näh ja pidime igaüks ise midad seltsi vötma, et siis end pole laua katmisega preegusel ajal muret ja selle teetassi ja napsu jövab ikka osta. Alguses ma arvasi, et teen eige katlatäve silgusuppi, mool jo Lepa Anna retsept olemas, ma ole seda küll teind. Anna juures söid seda keik ta külalised, neh va Pansu ja Mikiver ja keik see mees, tudengidest reekimata.
Aga ega preegust polegid silku saada, no Iiumaal küll mitte.Aga siis ma arvasi veel, et nad peevad mind natust vehe kitsiks, neh, et äi täi midagist paremat tuua.
No keisi siis Käinas, üks moodis mees vöttis mo oma autu piale, kui ma oma kottidega risades tulli. Siis sai õnnelikult Kassari tagasi. Neh, meidel käib ju ainult koolibuss, see leheb umingu pool kaheksa, no mes ma terve pääva Käinas tee, öhta taris pidusse minna.
Töi ma siis seeld ead-paremat, tahtsi ikka naabrist etem olla, neh et parem kook aa tehet ja ... Vaada, keik lehed öpedusi täis, televiisur veel tagaotsa.
Neh, jöudsi ma siis kodu, tegi ermia tainavärgi, panni senna sisse võid ja koort ja mune ja keikvöimalikke mekiaineid. Ma poest küsisi, nad aga töid ja ma vetsi keik ee, kodu segasi siis taina sisse. Oli ikka ramp ee küll, ma mekkisi. No siis lasi natust vehe seista, siis keersi omale rullid pehe, sätsi piukleidi akkama ja löi kingad klantsima, neh et jo mõni mend ikka ka tantsima viib, eluaeg tantsind na et tallad välkuvad.
Siis rullisi taina mütu korda läbi, pani selle piale igadsuguseid puu vilju, moosi ja alvaad ja mis keik veel. Keige üle tegi veel munatainast, sa teed küll.
Noh, elektriahi olli juba soe, pistsi siis koogi ahju, isi mötlesi, et eks vaatge, mes ikka Mare tehja muistab.
Ma sai kaks sammu ahju eest ee kui korraga leks tuba pimeks .Ma mötli, et jälle korgid läbi, vaadsi, äi, keik kordas. Elistasi siis va Jürile, ta ütles, et puhta pime keik. Ma elistasi siis sinna elektritegijatele, seel ütles üks tore noorig, et elekturi saab kella seitsmeks. Ega ma saandki midagi küsida, ta ütles kohe, nagu tiaks, kis ma ole. Ma siis tahtsi küsida, et mool kook ahjus, et mes siis sellest saab, aga ta ainult vabandas ja mool oli tunne, et ta pole üsna mette inimene. Pärast sai teeda, et polegid, et vastab audumaat - oh sa taevas, äi ma senna änam elista - seel audumaadid platsis.
Neh, psaand ma pidule ega kedagi, koogi viisi ka hange piale varestele, olgu nendel ka pidu. Aga natust vehe kahju oli ikka küll - ulk iad-paremad kraami varestele. Läksi siis akna peele ja vaatsi välja, ilus vaikne ilm olli, paras külm ja mõnus ja möni taevatäht paistis ka käde. Neh, jo see elekter siis ikka tuli kella seitsme aegu, aga mool pölnd ju kooki, et pidule minna. Pärast Mari ütles, et sa oleks vöin tulla küll, et seel olli palju igasuguseid värkisi, et soolast ja magust ja suitsusiiga ja angerjast ja... No ega ma ka keikse vaesem pole, et psaa midagist seltsi vetet.
No siis akkas see jänt peele, pölnd ühtegi pääva, kus poleks elekter ee olnd. Kui pimeks läks, olli vool läind.Ja see kestis oma paar nädalit, kui mitte rohkem.
Ma raadiumist kuulsi, et nende elektrivärgid pidid ermvanad olema, neh et möni üsna viiekümnendatest, äi jo ma ikka valesti kuulsi, see psaa mette vöimalig olla.
Neh, aga see talve piaks ju iidlene ka inimene olema, keik kohad jälgi täis, ütle, et pole inimene.Tee sa see nendele elekturimeestele selgeks.
Jälle, ega inimesega pole midad end, saab kudagistmoodu akkama. Ma pöletsi keik omad küinlad ee, andsi naabrinaistele ka veel, nendel said otsa. Aga mool olli veel veneaegsi, saigi ee kasudatud. Aga vaada, loomdega aa küll äda. Ma läksi naabrinaise keest piima tooma, kui kodust ee tulli, pöles elekter, aga siis olli ee leind. Näh ta psaand ju lehmi lüpsta ega sõnigud aada. Neh, lehm äi saa aru, et elektert pole, ta tahab ikka oma piimast lahti saada.
No küll ma mötli, et mis see küll aa, küsisi jälle va Jüri keest, ta meidel sii keikse targem, ta isegid söjas käind.
Va Jüri ütles, et jo need aa terruristid. Oh erm, ma kuule nendest iga pää raadiumist, ikka Alga Iida ja Talli Mann. On aga eided, kas siis nendest jägu äi saa. Nendel pidi kohe oma vörk olema. Äi äi, meite kalameestel ka sii vörgud, püüdku kinni. Äi tee, mis nad ootvad.
Neh, nagu pimeks leks, nii olli kohe elekter ee, ma oleks vahest öhta televiisurid vaatnd vei möne kindapaari valmis kudund - neh, kirikindad ju preegu moodis. Aga eks küinlavalgel ma sokisi tegin pooleks eluks ede. Kirikinduid psaa tehje mitte, äi nee öigeid värvisid.
Ma siis ühe öhta küsisi va Jüri keest, et mes Sa siis täna öhta tegema akad, puha pime äi nää televiisurid ega kedagist.
Jüri va kasimada suuga vastas, et kas Sa Mare siis äi tee, mis pimes tehtaks. Mei akame vanamooriga lapsi tegema. Näh et kuskil Itaaliamaal olli kohe ermpalju lapsi sündind kui elektert polnd. Lapsi tegema, omal lapselapsed ka juba ülikoolis. Äi tee, misune noor naine änam söugest vana köbi vaadab, äh-äh-häää. Aga meidel jo noori ka - see vöib siis sedasi olla küll, ju sügisepoole nähja.
Neh, aga siis saab jo iibe robleemi ee lahendud - muud kuit terveld Eestimaald elekter ee ja...
Ikka teite Mere Mare
