"Minu olemasolu häiris linde ja lärmates püüti must vabaneda. Orasepõllul liikusid tibud. Vanalindude häälitsused olid väikestele märguandeks, et valitseb oht ja tuleb varjuda. Nii kössitati mätaste vahele maha ja muututi nähtamatuks. Kui mõni jalule tõusis, siis nägin, et osa poegi on suuremad, osa veel tibatillukesed. Üks väike oli hästi tragi ja sibas mullavalli serval. Päike valgustas ta udusulis kasukat."