Tänavustel künnivõistlustel maksid kogemused
Tegelikult pole ATV, mis peakohtunikul esimest korda kasutada, künnivõistlusel vaid iluasi. Ühe võistlusplatsi pikkus on 100 ja laius 20 meetrit, osalejaid 30 ringis ning kohtunikel tuleb kõik platsid kahe päeva jooksul mitu korda läbi käia.
Esimesel päeval küntakse kõrrepõldu, teisel sööti.
Avavagu
“Nad kohe hoidsid selle esimese platsi mulle,” ütleb mullune võitja Kaspar Järvala. Tema kõrval töötab kuuekordne Eesti meister Raido Kunila. Seejärel veel neli kõva kündjat.
Ainus pöördadra mees on Jüri Lai, kes võistleb enda eelmise aasta tulemuse vastu. Rida jätkavad põllutöökoolide poisid, et selgitada noortemeister.
“Seda maad on raske künda – vaata kui palju põhusodi põllu peal on,” kõlavad esimesed kommentaarid.
“Jõnks on sees,” märgib peakohtunik Nõmmsalu nii Kaspari kui Raido avavagu vaadates. Mõlemad käivad ka ise kordamööda naabri tööd takseerimas.
Küll teeb ilusa avavao kolmas võistleja, Eesti ühe parima kündja Mait Pajo poeg Margo. “See on tugev poiss,” noogutab kohtunike seltskond tunnustavalt.
Kahe aasta eest meistrite hulka jõudnud Priit Puuorg on samuti sirge vaoga hakkama saanud. Aga vao põhi on mullapuru täis. “Kuule, sõber, kui jõuad vao otsa, raputa ikka muld saha küljest maha,” hõikab peakohtunik.
Tegelikult teeb parima avavao Valgamaa mees Indrek Zilensk. Tema vagu on sirge ja põhi
puhas.
Viimane meistrite klassi mees Heimar Vares saab avavaole kahtleva hinnangu – et natuke ebakindel, vao põhjas mulda ja põhku näha.
Kroon
Järgmine võistluselement, kokkukünd, paneb meeste oskused tõsiselt proovile. Sest kokkukünnivagu tuleb avavaoga nii kokku sobitada, et kaks kokkujooksvat künniviilu oleksid ühekõrgused, ühelaiused ning nende vahelt ei irvitaks kõrretutte.
“Karvane kui kurat,” on Nõmmsalu kõige sagedasem repliik, kui kohtunike meeskond kokkukündi hindab.
Kunila vagu on nüüd väga sirge, ka algusvao jõnks on jutti aetud. Ilusat pilti rikub kõrgem kokkukünnivagu.
Kui ümber kokkukünni teha adraga neli ringi, saab krooni. Kuna võistlusadrad on kahe korpusega, moodustub kroon mõlemal pool kaheksast künniviilust. Need peavad samuti olema ühtlased – ühekõrgused ja -laiused.
“Varesel on parem,” alustab Nõmmsalu seekordset ringi tagant otsast. “Sodine ja mullane põhi ei paista enam välja, kroon peaaegu tasane.” Samad sõnad Puuoru kohta. Zilenski tööga on peakohtunik täiesti rahul. Pajo poisil on kroon natuke kõrgem ja põhune, edasi läheb ilusaks.
Põhku on vist kõige rohkem mullusel meistril. “Minu tükk on esimene, kombain on seal vist kogu aeg ringi pööranud, muud ei saa tehagi kui ketasnuga puhastada,” kirub Kaspar Järvala ebaõnne.
Põhikünd
“Kui on lõpetatud neli ringi, mis moodustavad krooni, alustab tavaadraga võistleja põhikündi suurema numbriga naabri platsist. Kui suurema numbriga naabri vaod on eriti kõverad ja halvasti küntud, võivad esimene ja teine töökäik olla õgvendusvaod ja neid ei hinnata,” on kirjas võistlusjuhendis.
Sellega on muret peamiselt koolipoistel. Nii Saksa kui Luksemburgi noormeestel ei paista eriti künnikogemust olevat ja selleks, et oma künd naabri omaga hästi kokku jooksma panna, näevad meie noormehed tõsiselt vaeva.
“Põltsamaa poiss Reimo Kivimägi teeb head tööd,” leitakse siiski see, keda kiita, ka noormeeste hulgast.
Lõpukünd
Selleks et kahelt poolt küntud vaod põllu keskel ilusasti ühtlaselt kokku viia, alustavad künnimehed juba poole põhikünni ajal mõõtmist. Kui tundub, et ühelaiuste viiludega kogu maad korralikult küntud ei saa, asutakse künniviilude laiust reguleerima.
Juhend ütleb, et lõpuvagu peab olema kokkukünnivaoga paralleelne, sirge, kogu ulatuses ühelaiune.
Nendele nõuetele vastab kõige paremini Indrek Zilenski töö ja Helme mees tunnistataksegi kõrrekünni võitjaks. “Ilus puhas künd, kõrsi ja rohtu pole, künniviilud ühelaiused. Indreku tööga olen ma rahul,” kiidab Nõmmsalu.
Teise võistluspäeva rohumaakünd õnnestub paremini Raido Kunilal.
“Kündsime esimese aasta rohumaad. Sellel kõrrega suurt vahet pole. Võit tuli ilmselt sellepärast, et kõrrepõllul sai ader hästi välja reguleeritud. Ja kuna rohumaa oli sarnane, töötas ader seal väga hästi,” arvab Kunila.
Ei tahaks minna Rootsi 20. kohta püüdma
13. ja 14. mail peetakse Rootsis 58. künni maailmameistrivõistlused, kus Eestit on õigus esindada tänavustel meistritel Jüri Laial ja Raido Kunilal.
“Kui me Uus-Meremaal ära käisime, ju siis Rootsi ikka saab,” julgeb Arvi Tammel kinnitada. Kuna transpordikulud on väiksemad, saavad mehed oma adrad ja traktorid kaasa võtta.
“Aga sinna ei tahaks pooliku ettevalmistusega minna,” vaatab Tammel asja teise nurga alt. Ta arvab, et pole mõtet minna Rootsi 20. kohta püüdma.
Et paremaid tulemusi saada, peaksid mehed paar-kolm nädalat tõsiselt harjutama. Toetajaid tuleb otsida eelkõige selleks.
Küsimusele, kas põllumajandusministeeriumil on kavas toetada Eesti meistrite osalemist künni MMil Rootsis, vastas minister Helir-Valdor Seeder: “Mis puudutab Rootsi minekut, siis ma arvan, et me midagi ikka leiame. Kaalume seda väga tõsiselt, aga lõpliku kinnituse saame anda pärast eelarve kinnitamist.”
Võistlusklasside parimad
Meistrite klass
Tavaader
1. Raido Kunila
2. Indrek Zilensk
3. Heimar Vares
Pöördader – Jüri Lai
Põhimõtted
- Tegu on kahevõistlusega: esimesel päeval küntakse kõrrepõldu, teisel rohumaad.
- Küntakse kahehõlmalise võistlusadraga.
- On kaks võistlusklassi: tavaatrade ja pöördatrade klass.
- Samal ajal Eesti meistrivõistlustega selgitatakse välja noortemeister.
- Noortemeistri tiitel annab õiguse võistelda järgmisel aastal meistrite klassis.
- Eesti künnimeister saab õiguse esindada Eestit künni MMil.
- Järgmine MM peetakse 13.–14. mail Rootsis.
Allikas: Eesti Künniselts
