Olav Kreen: euroheina tegemine on muutunud paljude ettevõtete äriideeks
Ta lisas, et ametnike kõnepruugis tähendab niitmistoetus maa heas korras hoidmine ehk kasvav taimestik tuleb korra niita ja peenestada. "Põllumehed täidavad korrektselt, ent tänaseks on palju ettevõtteid, kelle äriideeks toetuste kättesaamine nende hooldatavate maade pealt," lisas ta.
Kreen sõnas, et valus on vaadata, kuidas tema maa kõrval sõidetakse kiiresti maa korra üle, et jäljed jääksid sisse. "Sedalaadi niitjad saavad toetusi rohkem kui need, kes tegelevad kvaliteetse toodangu tegemisega."
Teiseks murelapseks on tema kinnitusel mahetoetused, kus samamoodi rõhk mahetootmiselt läinud mahetoetuste kättesaamisele. Toetused on kõrgemad kui tavatootmisel. "Küntakse ja külvatakse, aga koristamise pärast muret ei tunta. See on absurdne ja mõtetu!" ütles Kreen. "Seda peaks kindlasti muutma."
Ta lisas, et mida kõrgemad on toetused, seda rohkem huvilisi. Seega annavad Eesti põllumehed selge sõnumi, et ELis peavat toetust saama aktiivsed põllumehed.
Euroopa Komisjoni seisukoht, et tegevpõllumees on see, kelle sissetulekust 5% tuleb põllumajandusest, paneb Kreeni sõnul hämmelduma. "Selline osakaal ei anna põllumehe hoiakut, vaatenurki ega vastutust maa ning kohaliku heaolu eest." Ta lisas, et Eesti seadustes on erinevate toetuste jaoks põhimõte: põllumees see, kes 50% saab põllumajandussaadustest või -toodete müügist.
"Viis protsenti on naeruväärne ja tegevpõllumehi alavääristav number," kinnitas ta. "Valitsus peab selgeid seisukohti välja ütlema, et suurenevad otsetoetused karuteenet ei teeks ning maad ei läheks välja põllumeeste käest."
