Linte raamatukogu 90

„[...] raamatu ülesandeks on muuta inimvaimu
looming ajast ja ruumist sõltumatuks,
teha vaimsed väärtused kõigile
kättesaadavaks."Friedrich Puksoo
„Raamat ja tema sõbrad"

Esimene katse raamatukogu asutamiseks siinkandis tehti 1886. aastal Toostes. Tooste Mängu- ja Laulukoor esitas esimesed näitemängud Räpina kihelkonnas. Näitemängude esitamisest saadud sissetulekuid kasutati muuhulgas ka Tooste raamatukogu asutamiseks. Raamatuid saadi kingiks inimeste käest. J. Songi protokolliraamatus (sissekanne 21. septembril 1886) on kirjutatud: „Jakob Puksov sai valitud mineva koosolekul raamatukogu tarbes kubermangu valitsosest asutamise tarvis luba ja kinnitust paluma". Viimane sissekanne on tehtud 27. detsembril 1889. aastal selle kohta, et raamatud jäävad Viido Kliimani kätte. Rohkem andmeid raamatukogu kohta pole. Jääb oletada, et luba ei saadud ja nii jäigi raamatukogu asutamata.

Raamatud vaid seltsi liikmetele

6. aprillil 1920. aastal moodustati Naha Noorte Ühing, mille juures töötas ka raamatukogu. Raamatukogu avati 1921. aastal. Esialgu said raamatuid laenutada ainult seltsi liikmed. 1929. aasta 7. aprilli protokollist võib lugeda: „Seltsi raamatukogust raamatuid mitteliigetele tarvitada mitte anda." Raamatukoguhoidjad valiti Noorte Ühingu koosolekutel. 1937. aastal ehitati Nahale uus koolimaja, kuhu sai ruumi ka raamatukogu koos lugemislauaga. Lugeda sai nii ajalehti kui ajakirju. Raha saamiseks korraldas Noorte Ühing mitmesuguseid üritusi - raamatunäitusi koos raamatute müügiga, vaidlusõhtuid, raamatuloteriisid, kirjanike sünnipäevade tähistamisi jm üritusi, millest osa tulu sai raamatukogu. Lugemislaud töötas aastatel 1937-1944.

Raamatukoguhoidjad aastatel 1921-1933: Artur Ziugov, Adelberg Noorhani, Salme Ziugand, Adeele Ziugov, Bernhard Otsmann.

Raamatukoguhoidjad ja juhatajad aastast 1945: Adeele Pedassaar (alates 1945), Enn Kase (al 15. august 1948), Anton Parksepp (al 1  detsember 1949), Eduard Randma (al 1. november 1950), Harald Kubo (al 1. november 1951), Helve Sreiberg (al 5. mai 1977).

1957. aastal toodi raamatukogu Lintesse. Majas asusid ka Linte külanõukogu ja Linte sidejaoskond. Raamatukogu nimeks sai Linte külaraamatukogu. Põrandapinda oli vaid 22 m²

Oli kaks rändraamatukogu - Radamaa rahvamajas ja Kureküla algkoolis - ning Nahale jäi laenutuspunkt, mis töötas 2009. aastani. 1970. aastal rändkogud likvideeriti.

Uus moodne kontorihoone

1974. aastal valmis „Ranna" kolhoosi uus moodne kontorihoone. Raamatukogu sai seal esialgu kaks väikest ruumi. Need toakesed polnud aga kõige paremad, sest probleem oli radiaatoriga. 1985. aastal kolis raamatukogu kõrvalolevasse suurde ruumi ja raamatukogust sai üks ilusamaid tollases Põlva rajoonis. Samas majas töötasid veel kultuurimaja, kolhoosikontor ja sidejaoskond. Praegu on kunagine kolhoosikontor tootmishoone.

Raamatukogus on korraldatud mitmesuguseid üritusi. Osa toimus kahasse kultuurimajaga. Väga huvitavad olid kohtumisõhtud kirjanikega, näitlejatega jne. Kõige suurejoonelisem oli Friedrich Puksoo (aastani 1935 Puksov; 23.01.1890-18.10.1969) mälestuspäeva tähistamine 1980. aastal. Fr. Puksoo oli raamatuteadlane, eesti raamatukogunduse rajaja, kauaaegne Tartu Ülikooli Raamatukogu juhataja. Fr. Puksoo on kirjutanud hulgaliselt raamatuid, millest suur osa on pühendatud raamatuajaloo uurimisele. See üritus oli nii kohalikule rahvale kui Fr. Puksoo sugulastele ja kolleegidele, märgilise tähtsusega oli mälestustahvli avamine Nahal suurmehe sünnikodus. Pidev koostöö oli Naha Algkooliga. Toimusid raamatukogutunnid, Linte lapsed esinesid koolipidudel näidendi ja tantsudega.

Raamatukogu kolmetoalises korteris

1980ndate lõpul töötas kultuuriasutustest ainult raamatukogu, kuna kultuurimaja oli tegevuse lõpetanud. Ometi töötasid käsitöö- ja vitspunumise ring ning segaansambel käsikäes raamatukoguga.

Kui kolhoos likvideeriti, tuli hakata raamatukogule otsima uusi ruume, sest endist kontorihoonet enam ei köetud. Ei jäänud muud üle kui kolida kolmetoalisesse korterisse majas nr 3, praegu Tammistu tee 14. Koliti 1992. aastal. Kolimisel tuli oma jõududega läbi ajada. Suurteks abilisteks olid lapsed. Kuna lumi oli juba maas, sai sõiduriistaks kelku kasutada.

Aasta pärast tuli uus kolimine teise elumajja (Tammistu tee 15), kus raamatukogu töötas kuni uue maja valmimiseni aastal 2008. Abilised kolimisel olid jällegi lapsed. Kuigi viimases korteris tehti ka ümberehitustöid, ei sobinud teise korruse korter raamatukogu asukohaks.

Ruumi oli küll vähe, aga üritused toimusid. Algatati lastepäeva traditsioon, mille osaks on tänaseni nii toas kui õues lastele toimuvad mitmesugused võistlused (jalgrattasõit, joonistusvõistlused, viktoriinid jne).

Arvutid, Internet ja uus maja

1998. aastal sai raamatukogu arvutid, avati avalik internetipunkt. 2005. aastal alustati arvuti abil laenutamisega.

Rahvas soovis ammu ruumikamat maja. 2007. aasta oktoobris alustati Linte Raamatukogu Külakeskuse ehitust. Maja projekteeris OÜ Draft, arhitekt oli Tiina Komissarov. Ehitas AS Ris Ehitus. Ehituse finantseeris põhiliselt vald. Ka riik aitas. Kultuuriministeerium toetas raamatukogu mööblirahaga. Saali mööbli soetas Linte Külaselts MTÜ Lisje PRIA maaelu arendamise meetme toel. Meeleolukas avapidu toimus 16. oktoobril 2008. aastal. Raamatukogu pind suurenes peaaegu 100 ruutmeetri võrra (varem 78, nüüd 174). Majas on veel käsitöötoad, jõusaal ja sotsiaaltöötaja vastuvõturuum. Suurt saali saavad kasutada ka noored lauatennise ja koroona mängimiseks, vahendeid selleks saadi Kohaliku Omaalgatuse Programmi toel. Uue maja valmimise eest tänusõnad eeltöö tegijale Inge Hirmole, Margus Leivole (tollasele Riigikogu liikmele) ja Räpina Vallavalitsusele eesotsas vallavanem Teet Helmiga.

_______________________________________

Raamatute arv kolimisaastatel (eksemplarid)

1951. aastal 2363

1957. aastal 4536

1974. aastal 7026

1992. aastal 9953

1993. aastal 9233

2008. aastal 13 102

Raamatukogu kasutas 2010. aastal 216 inimest, külastuste arv 2678, millest üritustest osavõtnuid oli 1165. Raamatute arv 2010. aasta lõpuks oli 14 007 eksemplari.