Hilissügisene heategu

Nagu kirikud ikka, leiavad nad end sageli olukorrast, kus tööd on meeletult palju, kuid raha ja töötegijaid vähe.

Nii juhtus ka Kunda kirikuga. Tädid-onud jäävad üha vanemaks ega jõua enam sügisesi puulehti kokku riisuda. Kunda koguduse esinaise Heldi Randveriga rääkides tuli see mure jutuks.

Mina kui 6 b klassi õpetaja tegin oma lastele sellise ettepaneku, et teeme ühe heateo. Lapsed olid nõus. Esimesel väljavalitud kuupäeval sadas aga vihma ja me ei saanud kirikule appi minna. Teine kuupäev oli aga juba koolivaheajal. Ettevõtmine oli vabatahtlik ja minu süda valutas väga - kas üldse keegi tuleb. Aga kohale tuli 7 poissi-tüdrukut 6ndast ja üks neiu 5ndast klassist.

Kohtusime vaheaja esimesel päeval kell 15.00 kooli hoovis, võtsime rehad ja marssisime läbi linna kiriku poole. Ilm oli imeilus - paistis soe päike ja tuult polnud. Kiriku juures ootasid meid tädi Õie ja tädi Irma. Tööd on alati raske teha, eriti füüsilist. Riisusime lehed kokku ja tassisime ära. Töö lausa lendas laste käes. Ja ega siis ainult tööd tehtud. Kõige põnevam oli hullamine lehehunnikutes - hüppamine ja peitusemäng. Pärast tööd pakkusid tädid kommi ja sooja teed.

Soovin südamest tänada lapsi, kes oma vabast ajast viitsisid tulid appi kirikule. Aitäh, Genno, Daniil, Henri, Robin, Sandra, Helis, Anita ja Kristina! Tänud ka Jumalale, kes meie ettevõtmist soosis.