Aasta, kui kogu maailm hullus
Peagi näitab ETV2 inglaste tehtud põnevat filmi paarist loodusõnnetusest, mis vapustasid pea kogu maailma elanikke. Suurim neist, Jaapani kolmikkatastroof – maavärin ja tsunami koos tuumareaktori hävinguga – ei olnud muidugi seotud ilmaga.
Soe toob õnnetusi
Kuigi jah, klimatoloogid lohutasid inimesi Euroopani välja, et kevaditi puhub mandrimussoon radioaktiivse saasta ikka Vaikse ookeani suunas. Seda aga, et ajaloo üks tugevamaid maavärinaid tekitab üle 20 meetri kõrguse hiidlaine, ei osanud kaldatammide projekteerijad küll ette näha.
Tokyo kuberneri Shintaro Ishihara hinnangul oli see “kõrgemate jõudude” kättemaks inimeste liigse tarbijamentaliteedi pärast.
Läinud aasta suurim loodusõnnetus lõunapoolkeral oli kindlasti Austraalias Queenslandi osariiki tabanud uputus. La Niña nimeline ilmanähtus tekitas tolles kandis rohkeid sadusid, mis tugeva troopilise tsükloni Tasha abil kallas maha keskmiselt 210 mm vett. Tekitatud materiaalne kahju olevat olnud riigi ajaloo suurim.
USAs kutsuti 2011ndat tornaadoaastaks. Kaheteist kuu jooksul möllas seal vähemalt 1664 pöörist, tappes kokku 552 elanikku (teine koht pärast 1925. aastat). Võrdluseks: mujal maailmas langes tuulispaskade ohvriks mullu 24 inimest.
Aasta algas kurjakuulutavalt, kui seitse tornaadot saatsid Mississippi osariigis 1. jaanuari kolme esimese tunniga haiglasse kümmekond inimest. Jubedaim päev olevat aga olnud 27. aprill, kui riigis loendati kokku 226 keeristormi. Meil Eestis veab, kui leiame üks-kaks tuulispaska aastas. Parim saak oli 1998, kui ainuüksi juunis tegi kurja 24 trombi.
Kliimarekordite üle ei soovitata rõõmu tunda: eeldatavasti toob kliima soojenemine kaasa rohkem torme, uputusi ja palju muid koledaid loodusõnnetusi.
Huvitaval kombel rehkendati ülikuumal 1998. aastal Maa peal kokku vaid sada looduskatastroofi, see-eest oli hukkunuid üle 75 000, teisel samasugusel – 2010. aastal – aga 970 õnnetust 296 000 hukkunuga (maavärinad).
Läinud aasta oli maailma meteoroloogiaorganisatsiooni WMO esialgse hinnangu kohaselt väga soe: maakera keskmine temperatuur ületas 0,41 kraadi võrra võrdluse aluseks oleva 1961.–1990. aasta keskmise, jäädes 11. kohale alates sellest ajast, kui enam-vähem korralikke ilmamõõtmisi XIX sajandi keskel tegema hakati.
Looduskatastroofe (ilm, maavärinad, vulkaanid jne) loendati mullu kokku 820 (peaaegu nagu 2001.–2010. a keskmine 790 “ette näeb”). Hukkunuid kokku oli seekord väga vähe, 27 000. Märkus: ei läinud arvesse Somaalia põuaohvrid.
Kuidas läks Eestil?
Riigi 2011. aasta keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati meteoroloogia ja hüdroloogia instituudis 7,0° – tulemus jättis selle aasta soojuse pingereas jagama 4.–5. kohta alates 1961. aastast.
Palavaimad perioodid on olnud teatavasti 1989 ja 2008 oma 7,4 kraadiga. Kõige soojem paik aasta kokkuvõttes oli ka nüüd Vilsandi (8,1°), jahedaim seekord Väike-Maarja (6°).
Sademete poolest jäi mullune aasta edetabelis 668 millimeetriga 19. kohale (kõige märjem aasta – 1981 – 843 mm). Rohkelt sadas Tallinnas ja Hiiumaal – 781 mm, vähem Tartumaal (Tõraveres 511 mm).
Suurimat kahju ilma tõttu kannatas riik erakordselt soojadel kuudel – novembris ja detsembris.
