Sellele kõigele järgnes veel mitmeid kohtumisi Kehtna ja Järvakandi poistega, kuhu Tiit meid furgoonautos vedas, see ei olnud mängijatele vastumeelt, see oli ju vahva!

Klubi tegevusele sai ametlik käik antud siiski 10. detsembril 1993. a Rapla Ühisgümnaasiumi võimlas.

Istusime võimla nurka rööbaspuude alla mattidele ja Tiit selgitas meile, mis hakkab edasi saama, kõik olid loomulikult nõus ja ka Tiidu klubinime ettepanekuga oldi nõus, ega meie ju ei jaganud toona, mida see tähendab.

Mäletan veel, et olid üsna kasinad ajad ja kooligi köeti hädapärast, sest valitses tohutu masuudikriis, akendel olid topeltkiled ees. Trenni oli aga hea teha, värske õhk oli ilma ventilatsioonita olemas ja et külm ei hakkaks, liigutasid kõik ennast palju kiiremini.

Suvel kasvas staadionil aga meile üle põlve ulatuv rohi. Õnneks Olav Kesküla käis väikese muruniitjaga aegajalt platsi üle. Polnud ka harvad korrad, kui lambad platsil muru närisid.

Võistkonda pääsemiseks pidi olema vähemalt kahe juba võistkonnas oleva mängija soovitus, tahtjaid oli palju. Eesti meistrivõistlustel noorteklassis alustasime A klassist ja alguses saime ikka mõnusalt „peksa". Kõik see aga tegi meid tugevamaks ja hakkasid ka võidud tulema.

Iga-aastane suursündmus oli sõit Hiiumaale. Algselt käisime seal lihtsalt sõprusmänge mängimas, aga siis hakkasid hiidlased korraldame rahvusvahelist turniiri ja see juba oli vägev sündmus, mille nimel tehti terve aasta tööd.

1994. aasta talvel asus klubi treeneriks Zaur Tšilingarašvili. Gruusia mees, kes segastel aegadel ja juhuste kokkulangevuste tõttu Raplasse sattus, otsis üles Tiidu ja hakkas trenne tegema.

Areng oli peale Zauri tulekut kiire, Zaur oli konkreetne mees ja viilimist ei lubanud, tugevamaks pooleks oli just füüsiline areng ja loomulikult ka lõunamaa meestele omane loomingulisus.

1996.-97. a tubli töö tulemusel liikusid parimad mängijad edasi Tallinnasse FC Flora süsteemi. Janek Kivisild, Meelis Teder ja Taavi Tüvist. Janek ja Taavi kutsuti ka noortekoondistesse - esimene kuni 21-aastaste ja teine kuni 18-aastaste sekka.

Zaur oli ka selleks ajaks juba FC Flora poolt Tallinna värvatud ja mees on oma tööga Eestile andnud väga palju häid mängijaid.

18 aasta jooksul on kogunenud hulga maakonna tavaja ka saalijalgpalli esikohti.

Nii nagu elus, on ka meie arengus paremad ja halvemad ajad. Hetkel ollakse mõõnast väljumas.

Eesmärk on saada klubi toimima - noortetöö, konkurentsivõimeline esindusmeeskond, klubi ruumid, kus koos käia jms.

Just klubi enda nn kodu on meie suurim soov ja eesmärk. Kahjuks klubi endale kommertstingimustel ruume hetkel lubada ei saa ja lootus on seatud, et ehk saada mõnele valla kasutuseta pinnale. 2011. aastal osales klubi Eesti meistrivõistlustel kahe võistkonnaga. Meeskond III liigas ja DI (sünd 1999 ja hiljem) vanuseklassi poisid.

Meeskonnale oli see aasta täielik põrumine. 12 meeskonna seas jäädi 9 punktiga viimaseks. Tervet hooaega saatis ebaõnn igasuguste halbade asja kokkulangevuse näol. Vigastused, mängijate töökomandeeringud jne.

Noormehed, kes aga osalesid esmakordselt, said oma ülesannetega hästi hakkama. Arvestades poiste teistega võrreldes olematut kogemust, lõpetati hooaeg 7. kohaga.

Juunikuus korraldas klubi koostöös Eesti Jalgpalliliiduga laste jalgpalli suvelaagri.

Juulikuus korraldasime jalgpallipäeva, külas käisid Vändra ja Kohila valla võistkonnad.

Sügisel avasime 2 uut noortegruppi. Poisid 2001-02 ja poisid 2003-04 sündinud. Aastale panime punkti klubisisese noorteturniiriga. Kutsusime, tähistamaks klubi 18 tegevusaasta täitumist, külla Kohila Püsivuse väikesed pallivõlurid, enda poolt panime välja 4 võistkonda. Lapsevanemad katsid laua hea ja paremaga. Oli väga pingeline 6 võistkonna vaheline turniir, kus võitja selgus alles viimases mängus, nii nagu peabki. Olime külalislahked ja esikoht rändas Kohilasse.

2012. aastal osaleme Eesti meistrivõistlustel 4 noortevõistkonna ja esindusmeeskonnaga.

Suvel korraldame taas jalgpalli suvelaagri (4.-8. juunil). Augustis plaanime korraldada suurema jalgpalliturniiri noortele Rapla ja Alu staadionil.

Lähiaastatel suurendame klubi noormängijate arvu vähemalt 100-120 liikmeni. Selleks avame treeninggrupid väljaspool Raplat, nt Järvakandis.

Laste ja lastevanemate huvi jalgpallitreeningute vastu on normaalne, ei liiga suur ega liiga väike. On ka poisse, kes tahaksid hirmsalt trenniga liituda, aga ema-isa ei luba. Aga varem või hiljem need poisid ikka tee oma lemmikala juurde leiavad!

Meie klubi noori treenib Lauri Mõttus, kes on leidnud noortega ühise keele ja teeb tööd südamega. Lauri teadmiste ja oskuste täiendamiseks on tal ees mitmeid kursusi. Lauri on ise jalgpalliga sina peal juba varajasest noorusest, kui hakkas Tartus palli taga ajama ja peamiselt väravas meeskonna viimaseks lootuseks oli. On mänginud aastaid meistriliigas ja ka Eesti järelkasvu koondise eest.

Jalgpallitreeningud on meie klubis soodsad ja üldse on noortele sportimine Raplas soodne. Meie klubis on kuumakseks 13 €. Klubide suuremad väljaminekud on seotud treeneri(te) palga ja võistluste transpordiga.

Valla suur abi on ka Ühisgümnaasiumi staadioni igakevadine hooldus. Poiste suurenenud hulga jaoks oleks vaja nüüd veel lisaväravaid, küll me need saame.

Rapla JK Atli soovib kõigile vahvat jalgpalliaastat!