Mihkel Kübar: Arukat, tasakaalukat ning avatud arutelu oodates...
Muudatustest meie linna hariduselus on räägitud sedavõrd kaua, et tänaseks on sellest teemast saanud juba üks osa meie linna kultuuriloost. Legende, plaane, mõtteid, ideid, kuidas üks või teine asi peaks olema, on olnud kümneid. Lugusid, arvamusi ning murettekitavaid linnalegende on sündinud viimase aasta jooksul eriti palju. Uue koolihoone rajamine, raamatukogu viimine ühte praegusesse koolihoonesse, poolte õpetajate töökohakaotus, "Karikakra" lasteaia ehituse poolelij ätmine ja nõnda edasi. Võimalik haridusstsenaarium ning lähtekohad hariduse toimimiseks järgnevatel aastatel on saanud nimeks .Jõgeva linna hariduse arengukava 2012-2016. projekt.
Jaanuaris oli hariduse arengukava projekt arutlusel linnavolikogus ning kogu veebruarikuu on võimalik kõikvõimalikel huvigruppidel teha selle dokumendiga seoses ettepanekuid ja parandusi, avaldada arvamust, sõnastada visioon, täpsustada eesmärke. Siinkohal tahaksin rõhutada mõningaid põhimõttelisi punkte, millest kava koostajad on lähtunud. Rõhutan üle, et kõik allpool kirjeldatu saab ametlikult kinnitatud looks, kui linnavolikogu on vastavasisulised otsused vastu võtnud, see tähendab et arengukava projektist on saanud ametlik, kinnitatud dokument.
Esimene, seejuures kõige suurem ja põhimõttelisem muutus leiab aset 2013. aasta 1. septembril. Käesoleva aasta veebruaris pole põhjust kahelda, et järgmise aasta sügisel alustab meie linnas tegevust eraldiseisev riigigümnaasium nimega Jõgevamaa Gümnaasium. Olemasolevatest üldhariduskoolidest moodustatakse üks Jõgeva linnale kuuluv põhikool.
Eraldi jätkab tegevust ka Jõgeva linnale kuuluv Jõgeva Täiskasvanute Keskkool. Gümnaasium (10.-12. klass) alustab tegevust renoveeritud hoones aadressil Aia tn 34. Põhikool alustab tööd olemasolevates Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisg ümnaasiumi kasutuses olevates hoonetes. Kõik hariduskavas planeeritavad tegevused viiakse ellu olemasoleva haridustaristu baasil. Aastatel 2012-2016 ei lammutata ühtegi olemasolevat üldhariduse kasutuses olevat hoonet maha ega hakata uut koolihoonet ehitama, sest linn üksi uusi hooneid ehitada ei jaksa ning raha saamine EL toetusmeetmetest on täna rohkem kui ebaselge. Kas aastal 2016 ja järgneval perioodil saavad omavalitsused mingit osa toetusmeetmetest kasutama hakata, sõltub valitsusest ja kokkulepetest EL-s.
2013. aastal viiakse lõpuni lasteaia "Karikakar" ehitus. Mul ei ole põhjust täna selles kahelda. Kõikumisi võib ajagraafikus ette tulla, sest tegemist on siiski uue objekti ja märkimisväärse investeeringuga. Seetõttu on mõistlik võtta planeerimisj ärgus pigem veidi rohkem aega, et mitte ehitusjärgus hiljem kahetseda. .Karikakra. maja valmimine tähendab seda, et meie linna kõige väiksematele luuakse kaasaegne, turvaline ning loov keskkond.
Eraldi arutelud seisavad ees huvihariduse valdkonnas . kas tänane süsteem on parim võimalikest või tuleks läbi viia muudatusi. Arengukavas näeme me ette, et tõsisemalt plaanerime muudatusi aastal 2014 ja hiljem, sest kahe uue kooli käivitamisega on tööd rohkem kui küll.
Muudatused hariduses on lähiaastatel väga suured ja põhimõttelised. Kindlasti ei saa kõik plaanitu teoks tagasilöökideta, kuid tulevikku silmas pidades on muudatused hädavajalikud, et linnana paremini hakkama saada, millel on omakorda hariduses oluline roll. Korrastamist vajab mitte ainult haridusmaastik, vaid tähelepanu tuleks pöörata nii väikelinna ettevõtluse suundadele kui muule majandusega seonduvale. Siinkohal eelnevale jutule lisaks kolm lähtekohta, miks muudatused hariduses vajalikud on.
1. Ebaterve konkurents kahe praegu tegutseva üldhariduskooli vahel. Kui konkureerimisega on jõutud sellise piirini, et toimub üksteise ületrumpamine ebaratsionaalsetes tegevustes või kohati lausa avalik vastastikune mustamine, siis selline olukord viib varem või hiljem meie linna hariduses traagiliste tagajärgedeni
2. Kõikides meie koolides on häid õpetajaid. Üks linnale kuuluv kool aitab meil koondada linna noorte .teenistusse. parimad õpetajad, kes meil olemas, ning maksta neile ka väärilist tasu. Tänane süsteem, kui on olemas kaks üldhariduskooli, killustab rahaliste vahendite kasutamist.
3. Laste arv meie koolides on kahanenud sedavõrd, et ühelt poolt saame me pakkuda noortele personaalsemat õpet ning väiksemaid klassikomplekte, mis on õppetöö kvaliteedi tagamise seisukohast kindlasti oluline, kuid paneb meid linnana rahaliselt keerulisse olukorda. Õppekvaliteedi säilitamiseks tuleb optimeerida ressursse, kuid see ei tähenda ilmtingimata kulude kärpimist. Haridus ei ole koht, kust peab iga hinna eest kärpima, küll aga tuleb panustada rahaliselt rohkem inimestesse, kes koolis töötavad, ning luua õpilastele kaasaegsed tingimused arenemiseks. Seda on aga võimalik teha ühe kooli baasil kahtlemata lihtsamini kui kahe kooli baasil.
Praegune aeg on selline, mis sunnib ka meil olemasolevat ümber hindama ning nüüdisajastama. Kõigi haridusarutelude keskpunktis peavad olema meie linna lapsed ja noored, kelle heaks muudatusi ühes või teises valdkonnas läbi viia püütakse. Võimalikult hea tulemuse saavutamiseks tuleks jätta tagaplaanile isiklikud huvid ning keskenduda eelkõige kogu linna terviku huvidele. Ainult ühiselt aruteludele lähenedes on lootust leida parim tee ja viisid, kuidas tagada Jõgeva linnas hea hariduse andmine ka tulevikus ning seeläbi ka parem tulevik linnale. Kuni 29. veebruarini ootame linnavalitsusse kõiki vastavasisulisi ettepanekuid, et need märtsis läbi töötada. Aprillis peaks arengukava projekt jõudma volikokku teisele lugemisele.
