Palkadest.

Võimalikult palju inimesi miinimumpalgal  ei ole ettevõtjate huvides. Ettevõtjate huvides on luua enam väärtust iga töötatud tunni kohta ehk müüa rohkemate eurode eest kaupa või teenust. See teeb rikkamaks ettevõtjad ja see võimaldab ka palku enam tõsta. Jama on selles, et alati hästi ei oska. Ei oska  juhid ega töötajad. Mõnikord pole ka raha. Kui ise ei oska või pole õigete oskustega inimesi, siis on variant õppida või tuua inimesed mujalt maailmast sisse. Muide teise kultuuri- ja organisatsioonitaustaga inimeste  sissetoomine teeb sageli ettevõtte targemaks muudelgi viisidel kui ainult puuduolevate kompetentside võrra.


Tööjõust.

Eesti rahvas on ajaloos haiget saanud, seega me kardame võõraid. Iga sada võõrast tundub Eestile ohtlik. Eesti rahvas ei kasva.  Ta vananeb ja rändab välja. Me kardame seda protsessi, tõmbume küüru ja katame näo ja küljed, oleme kaitseasendis. Meie noortele ei meeldi küürus ja kaitseasendis inimesed. Nad tahavad olla osa avatud maailmast ja on ka. Sellises asendis  on  raske kaugele vaadata. Ja ei näe kena välja ka. Jah, Eestil on aeg vähem karta välismaalasi.  Me arvame, et kaitseme oma lapsi, kui ei lase neid kokku muu maailmaga, võõraste kultuuridega. Me teeme neile karuteene. Me arvame, et kaitseme oma kultuuri, kui püüame hoida status quo-d Eesti kultuuriruumis. Tegelikult paneme sellega arengu seisma. Ehitades enese ümber puuri, mis peab kaitsema, loome me puuri, mis ei lase kasvada. Me ei pea avama oma piire massilisele sisserändele. Massiliseks sisserändeks pole ka tarvidust. Tarkust massiliselt sisse ei too ja massiline odavtööjõud meid rikkaks ei tee. Kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu võib julgemalt sisse tuua. Haritud töötajate jaoks on ehk olulisim see, milline on Eestis elukeskkond, kas infrastruktuur toetab välismaalasi, kas nad on siin teretulnud. Me muretseme, et Eestis on sallivust vähe. Sallivus on naabri haukuva koera jaoks. Kes tahab olla sallitud? Inimesed tahavad olla austatud, hinnatud, mitte sallitud. Sealhulgas need kardetud välismaalased.


Maksudest.

Eesti maksusüsteemi reformi ma Teile välja ei paku. See oleks minust vastutustundetu. Uues ametis ei saa ma lihtsalt pakkuda ideid leheveergudel. Konkreetselt - tööjõumaksud Eestis on kõrged, sellega ei üllata ma ühtegi ettevõtjat. Käibemaksu tõstmine 20%ni oli minu arvates mõistlik, kuigi see, kuidas asja tehti, ei olnud päris kultuurne. Kõik me tahaksime, et riik finantseeriks märksa enamat, aga vaat makse ei taha enam maksta. Tööjõu kõrged maksud on ettevõtlusele koormaks. Pigem pean õigeks tarbimise maksustamist, seega käibemaksu vähendamist ma ei toeta. Ma ei  ole näinud arvutusi sotsiaalmaksu lae arvutusi. Ei neid, mida Teenustemajanduse koda välja pakkus ega ka mitte neid, millele toetudes Valitsus punast tuld näitas.


Venemaast.

On kahtlemata positiivne, kui Venemaaga ärisuhted arenevad. Nii ettevõtete kui riiklikul tasandil ja kahtlemata toetab Keskliit selliseid arenguid.  Praegu ei ole välispoliitika tegemine Tööandjate Keskliidu prioriteetide nimekirjas. Seega pole mul hetkel plaanis ka Venemaa-sõite.


Minust.

Ma olen Pärnu Konverentsides olnud tegev 18 aastat. Nii tegevjuhina kui ka muu tegevuse kõrval. Oleme toonud Eestisse palju värsket juhtimismõtlemist, viinud kokku palju inimesi ja mul on hea meel, et meil on täna olemas väärikas tegevjuht. Ega ma konverentside juurest kusagile kao, sisu osas olen hoolega juures. Äri juhib Art Lukas, meie tegevjuht.  Tööandjate Keskliidu juhtimine on  täiskohaga töö. Ma otsustasin mõnda aega tagasi, et tahan anda konverentside tegevjuhtimise üle ja rakendada oma kogemusi muudmoodi. Nii see läks.