Regionaalminister ei saavutanud omavalitsustega 2014. aasta eelarve osas kokkulepet
Omavalitsusliidud ei ole rahul valitsuse positsiooniga linnade ja valdade tulubaasi taastamise taotlust mitte arvestada. Samuti ei ole lõpp-protokolli allkirjastamise hetkeks selgunud õpetajate palgavahendite maht, kavandatav haridustoetuse jaotusmudel ega jaotuse kava kohalike omavalitsuste vahel.
Ajakirjanduse vahendusel on küll liikunud informatsioon, et õpetajate palkasid suurendatakse, kuid lõpp-protokolli dokumendis on valitsuse pool jätnud vastava summa esitamata.
Omavalitsused näevad tõsise probleemina kohalike teede ja tänavate hooldamiseks eraldatavate vahendite kahanemist. Kui sel aastal eraldati kõigi Eesti kohalike teede hoiuks 29 miljonit eurot, siis praeguste plaanide kohaselt on 2014. aastal kavandatud kohalike teede korrashoiuks eraldada miljon eurot vähem ehk 28 miljonit eurot.
Valitsuse kava kärbitud tulubaasi tasemel jätkata, tähendab kohalikele omavalitsustele järgmisel aastal hinnanguliselt 35 miljonit eurot kaotust tulumaksu laekumises ja 17 miljonit kaotust tulude ühtlustamise vahendites.
Kuigi Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit taotlevad juba viiendat aastat omavalitsuste tulubaasi taseme taastamist majanduskriisi eelsele ehk 2008. aasta tasemele, jättis valitsus tulubaasi alused uute valitavate volikogude esimeseks tööaastaks muutmata. Seega peavad ka volikogude uued koosseisud alustama eelarvete kavandamist samalt kärbitud tulubaasi tasemelt, millega senised koosseisud oktoobris lõpetavad. Eelarvetulude kasvu kavandamisel saavad linnad ja vallad seega arvestada vaid elanike palgatulude kasvult enamlaekuva tulumaksuga.
Kohalike omavalitsuste tulubaas kärbiti sügava majanduslanguse ajal, 2009. aasta veebruaris. Kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuva tulumaksu osa kärbiti 11,93%-lt 11,4%-le. Samuti vähendati nõrgema tulubaasiga omavalitsuste tulude järeleaitamise vahendite mahtu 20 miljoni euro võrra. Seega on kriisiaegset, vähendatud tulubaasi taset hoitud kogu peagi lõppeva kohalike omavalitsuste valimisperioodi jooksul.
Suhteliselt kõige ulatuslikum kärbe tehti 2009. aastal kohalike teede ja linnatänavate hoolduse vahendites, kus 2008. aasta 40 miljoni asemel eraldati aastatel 2009-2011 vaid veerand ehk 10 kuni 12 miljonit eurot aastas. Kuigi praeguseks on kohalike teede ja linnatänavate vahendite maht liikunud 28-29 miljoni euro tasemele, jääb see oluliselt maha silmnähtavatest investeerimisvajadustest. Omavalitsusliidud ei ole rahul teede hoolduse vahendite mahuga ning peavad suhet, kus riigiteedele kavandatakse 90% vahenditest ning kohalike teede ja linnatänavate hooldeks vaid 10% vahenditest, teede hoolduse kohustuste ja vajadustega võrreldes ebaproportsionaalselt väikseks.
Eeltoodu tõttu ei pidanud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit võimalikuks lõpp-protokolli allkirjastada ning loodavad läbirääkimisi jätkata juba Riigikogus, 2014. aasta riigieelarve eelnõu menetluse käigus.
Omavalitsusliidud selgitavad:
Omavalitsusliidud ei ole nõus, et valitsus esitab Riigikogule ja avalikkusele omavalitsuste rahalise võimekuse hetkeseisu ja arengu kohta eksitavat teavet ning selgitavad omavalitsuste finantsseisu oma vaatevinklist.
Alates 1996. aastast on riigieelarve kasvanud 7,7 korda, aga kohalikud eelarved vaid viis korda. Sealjuures on eraldised riigieelarvest koos välisabiga arvatud kohalike eelarvete hulka ja nende maht on kasvanud kuus korda.
Kui me võrdleme osakaale SKP-st, on pilt ikka halb.
Riigieelarve osakaal SKP-st on 1996. aastast planeeritava 2014. aastani kasvanud 27,1%-lt 39,2%-le, ehk 12,1% võrra. Kohalike eelarvete osakaal aga on samal ajavahemikul langenud 9,7%-lt 9,3%-le, ehk 0,4% võrra. Kui me joonistaksime suundumuste kõverad, milles võtaksime arvesse eelarvestrateegia 2017. aastani, näeksime, et kohalike omavalitsuste eelarvete osakaal SKP-st on langev ja riigieelarve oma väga tugevalt kasvav.
Kui kohalike omavalitsuste oma otsustatavate tulude (kohalikud maksud + müüdud teenused + muud tasud) osakaal kohaliku eelarve kogumahus oli 1996. aastal suhteliselt normaalne (27,1%), siis 2014. aastaks langeb see 17,4%-ni. Vähenemine seega -9,7% võrra. Samal ajal eraldised kohalikele eelarvetele riigieelarvest koos välisfondide vahenditega on 1996. aastat planeeritava 2014. aastani kasvanud 15,5%-lt 18,7%-ni, ehk 3,2% võrra.
Kasutatav mõiste „tulubaas“ omab alati erinevate ametnike suus erinevat sisu. See on nii ka rahandusministeeriumi arvutustes.
Kord mõistetakse omavalitsuste tulubaasi all summat, mis koosneb kohalikesse eelarvetesse laekuvast üksikisiku tulumaksust ja tasandusfondi vahenditest, teisel juhul aga kohalikesse eelarvetesse laekuvat üksikisiku tulumaksu, maamaksu ja keskkonnatasusid ning tasandusfondi. Osa poliitikuid nimetab aga tulubaasiks omavalitsuste kõiki tulusid. Nii ongi et keeruline on aru saada, kes mida seda mõistet kasutades öelda tahab.
