RS Motorspordist veerevad välja kurjad masinad

Tümpsu baari Tõrvas veel mäletate? Seda kohta, mille mainimine nii mõnegi praeguse pereisa ja –ema kelmikas nostalgias tühjusesse vaatama paneb. Mis seal nüüd on? Ruumid on täis autokeresid, treipinke, käigukaste ,diferentsiaale, mootoreid, võlle ja turvapuure. Põrandaid, mis kunagi olid sunnitud taluma tantsuhoos jalgu, katavad nüüd metallilaastud, õliplekid ja toruhunnikud. Muusika asemel ketaslõikuri undamine, baariletiks kolossaalne nõukaaegne freespink. Ei, elu ei ole sealt kaugeltki mitte kadunud.

Masinaehitus on nagu nakkushaigus

Aga kes siis ikkagi seal toimetab ja millega tegeleb? Väidetavalt sai kõik alguse aastal 1992, kui veel põhikoolis käiv Ivo Sults ja Remee Raamets endale ühe bagi said. Masin tundus noortele poistele nii huvitav, et varsti otsustati juba täitsa enda bagi valmis ehitada ja oma hobi mõningad aastad hiljem igaks juhuks MTÜ RS Motorsport asutamisega ametlikuks teha. Kui alguses tuli leppida kitsas garaažis nokitsemisega, siis kaheksa aastat tagasi sai alaliselt kolitud kurikuulsa Tümpsu baari jõude seisvatesse ruumidesse. „Vahepeal sai käidud veel ülikoolis ja perekonnad loodud, aga bagid on siiamaani hinges ja ega nad kuhugi niipea kao,“ võtab Sults kaks kümnendit enda ja oma partneri elust kokku.

Enamus tehakse ikkagi ise

Tegutsetakse bagide projekteerimise, ehitamise ja nendega sõitmisega.„ Garaažiuksest on nende aastate jooksul välja veerenud 16 bagi, millest kõik on üles ehitatud täiesti nullist,“ ütleb enamuse oma elust autokrossiga tegelenud Sults. Mida ikkagi tähendab nullist ehitamine? Originaaljuppe on kogu masina küljes väga vähe. Mootorid on tugevalt forsseeritud, kolvid ja kepsud seal sees eritellimusel kohale toodud ja oma äranägemise järgi kokku pandud. Mõlemad vedavad sillad ja vedrustus on praktiliselt täiesti enda tehtud, rääkimata kerest ja seda katvatest keredetailidest. „Nõuetekohaselt ei tohi kuni 1600 cm3 töömahuga bagi alla 500 kg kaaluda - kergus ja võimsus on peamised eeldused kõrgete kohtade võitmisel,“ ütleb Sults ja mainib ära, et tema kevadist hooaja algust ootav bagi kaalub komplektsena täpselt 530 kg. Kere katted on ülikergest hübriidkiust ning sõitja torudest ümbritsetud kabiin, kui seda nii võib üldse nimetada, lausa askeetlikult lihtsakoeline.

Tegemist on tõsiste masinatega

„Tänu oma kergele kaalule on bagide dünaamika parem kui kasvõi WRC ralliautol ,“ märgib Raamets. „Kuigi sirgeid lõike on sõidus vähe ja pinnas on tihtipeale lahtine, pole 150 km/h midagi haruldast. Suurim kiirus bagisõidus on mõõdetud Venemaal asuval rajal, kus üks Saksa päritolu bagiauto arendas sirgel 196 km/h,“ seletab Sults. Aastaid tagasi olevat Autolehest Tõrvas uurimas käidud ning masinat testitud. Kui kruusal läheb sajani jõudmiseks 5 sekundit, siis asfaldil uskumatud 3,5 sekundit. Selline kiirendus on ju midagi sellist, mida näeb n-ö super-sportautode puhul.

Õnnetused on harvad

Kiirendus on meeletu, kiirused on suured ja pinnas lahtine, tagatipuks käib bagisõit ühisstardist, kust ei puudu ka aeg - ajalt ettetulev sõbralik nügimine. Tekib täiesti arusaadav küsimus õnnetuste kohta. Mõlemad mehed naeratavad. „Mul on olnud kord üks käeluumurd,“ ütleb Raamets rahulikul häälel.„ Mina olen kokku 7 korda üle katuse käinud,“ lisab Sults omalt poolt, „ aga kuna tegu on kinnise turvatud rajaga, siis on see sport suhteliselt turvaline ja tõsisemad õnnetused harvad.” Võistlustele minnakse koos mitme mehaanikuga ja kaasas on palju tagavaraosi, sest iga võistlus koosneb mitmest stardist ja kui ühes neist toimub näiteks avarii, siis ei pea õnnetult koju tagasi tulema, vaid saab sõiduvahendi kiiresti järgmiseks stardiks ära taastada.

Võite on üksjagu koju toodud

Spordiklubi tegemistes on aastate jooksul kaasa löönud mitmeid huvilisi. Kõrged kohad ei ole jäänud unistuseks. Spordiga endiselt aktiivselt tegelev Raamets on ise kahekordne Balti meister (aastatel 2003 ja 2011) ja 2003. aastal toimunud Euroopa meistrivõistluste etapil saavutas ta kõrge 7. koha. Sultsi kõrgemateks kohtadeks on siiamaani Läti meistrivõistluste etapivõit 2003. aastal ja kaks järjestikku EM -i B-finaali kvalifitseerumist (2010, 2011). Üllatava tõsiasjana saame teada, et meie enda linnapeaMaido Ruusman on RS Motorspordi tehnikat kasutades samuti kahekordne Balti meister (2007,2008). Mõned kuud tagasi värskelt isaks saanud Siim Kaur noppis RS Motorspordis ehitatud bagil 2004.ja 2005. aastal Läti ja Balti meistrivõistlustelt tugevaid kolmandaid kohti. Rohkemgi kui sõitjaid on olnud huvilisi ja abilisi, kes on aidanud kaasa mehaanikutena või transpordiga etappidele. „Näiteks Priit Vahtre on praegugi pidevalt abiks elektritöödega ja mehaanikuna võistlustel,“ ütleb Sults.

Mitte ainult bagid

Lisaks bagide väljamõtlemisele ja kokkupanemisele tegeleb RS Motorsport ka ringraja, ralliautode ja rallikrossi autode ehitamisega. Näiteks rallisõitja Toomas Vask tuli E11 klassis Eesti meistriks BMW-ga, mis oma sündi just siinsamas Tõrvas nägi. Praegugi ootab töökojas kirevkollane ringrajaautost BMW viimaseid nokitsemisi, millest kõigest šassii ja turvapuur mõni aeg tagasi tuppa toodi. Suuremas diskosaalis, vabandust tööruumis, ootavad oma järge poolikud bagiraamid ja ralliautod.„ Ega Eestis on tegelikult bagi ehitamine ja sõitmine suhteliselt tundmatu hobi, meie siin oleme ja Viljandimaal Tääksis veel üks mees,“ ütleb Raamets ja lisab, „Lätis on näiteks see asi hulga populaarsem ja ega kodumaal pole isegi sellist rada, kus enne võistlusi treenida saaks.“ Maailma absoluutsed tipud pidavat sellel alal olema peamiselt tšehhid ja sakslased, kes sõidavad nii omatehtud kui ka spetsiaalsetest tehastest tulnud masinatega. „Arvan, et tehnika poole pealt suudaksime EM-i tasemel konkurentsis olla,“ ütleb Sults, kuid selleks oleks vaja päris palju raha ja sisuliselt olla professionaalne võidusõitja.

Kuhu edasi?

Küsimusele, mida tulevik toob saab Sultsilt lihtsa vastuse: „Bagid tuleb aprilliks kokku panna ja Smiltenesse (Lätis) Balti meistrivõistlustele sõita.“ Meeste tõeliseks unistuseks oleks ikkagi EM - i kõigil 10 etapil osaleda. „Tegemist on ausalt öeldes väga aeganõudva ning kalli hobiga. Siiamaani on rahakott maksimaalselt kaks etappi aastas välja kannatanud. Terve EM nõuaks praktiliselt üle poole aasta Euroopas etapilt etapile sõitmist.“ Asja ei tee sugugi lihtsamaks tõsisasi, et mõlemal mehel on täiskohaga päevatöö ning Sults ise elab ja töötab Tallinnas. „Tänud neile, kes meid jõu ja nõuga aidanud on!“ ütlevad mehed lõpetuseks.