Põllumeeste üleskutse: Eestimaalased, aidake peatada kodumaise toidutootmise hääbumine!
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit käivitasid täna allkirjade kogumise kampaania, mille eesmärgiks on koputada valitsuse südametunnistusele Eesti piima- ja sealihatootmise allakäigu peatamiseks.
Kutsume kuni 25. aprillini kodulehel petitsioon.ee või kirjalikult põllumeeste toetuseks allkirja andma kõiki Eesti toidutarbijaid, kes hoolivad kodumaisest toidust ja Eesti maapiirkondade heast käekäigust!
Mitmete poliitiliste otsuste – Venemaa kaubandussanktsioonide, Eesti valitsuse kohalikke tootjaid diskrimineeriva põllumajanduspoliitika, EL piimakvootide kadumise ja sealihatootjatele kehtestatud kauplemispiirangute – mõjul on Eesti sealiha- ja piimatootmine sattunud sügavasse kriisi. Olukorra leevendamiseks on vajalik Eesti valitsuse kiire sekkumine, sest Euroopa Liidu abimeetmed on ammendunud.
Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan rõhutas 1. aprilli toimunud visiidil Eestisse, et Euroopa Liidul pole enam võimalik Eesti tootjatele erakorralist abi anda, mistõttu on meie toidutootmise tuleviku seisukohalt kriitilise tähtsusega oma valitsuse toetus.
Sarnaselt Eesti põlevkivisektori või rahvusliku lennufirmaga on kodumaise põllumajandus- ja toidutootmise säilitamisel laiem majanduslik mõju nii maapiirkondadele, Eesti ekspordivõimele kui põllumajanduse sidussektoritele nii maal kui linnas. Võimatu on aktsepteerida olukorda, kus põlevkivitööstuse toetuseks on valitsus valmis panustama üle 40 miljoni euro, vähemalt sama palju on investeeritud ka uude rahvuslikku lennufirmasse, kuid vaatamata korduvatele pöördumistele põllumajandus¬sektorisse mitu korda väiksemat summat leida ei suudeta!
Nõuame Eesti valitsuselt:
• kodumaiste toidutootjate ignoreerimise lõpetamist ja vastutustundlikke siseriiklikke meetmeid, mis takistaksid Eesti piimalehmade ja sigade arvu edasist vähenemist; loomade arvu vähenemine tähendab Eesti sealiha kättesaadavuse halvenemist, piimatoodete ekspordipotentsiaali vähenemist ja tuhandete töökohtade kadumist eelkõige maapiirkondades;
• üleminekutoetuste maksmist veel tänavu Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalses mahus, et tagada Eesti põllumajandustootjate võrdne kohtlemine teiste riikide toojatega ja leevendada turukriisi mõjusid;
• üleminekutoetuste kavandamist järgmise aasta riigieelarvesse ja riigieelarve strateegiasse aastateks 2017–2020, et säilitada Eesti tootjate rahvusvaheline konkurentsivõime ja leevendada prognoosimatu kestusega piimaturu kriisi negatiivseid mõjusid;
• piimatootjatele ja seakasvatajatele erakorralise riigiabi andmist vastavalt Euroopa Komisjoni märtsis tehtud ettepanekule ja piirmääradele (15 000 eurot ettevõtte kohta aastas), et tagada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused ja võimaldada tootjatele kiire ligipääs tootmise jätkamiseks vajalikele käibevahenditele.
Eesti on üks vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus piimatootmine on möödunud aastal märkimisväärselt vähenenud. Piimalehmi oli Statistikaameti andmetel 2015. aasta lõpu seisuga Eestis 90 500, mida on aasta varasemast 5100 lehma ehk 5,3% vähem. Võrreldes 2014. aasta suvega, mil kehtestati Venemaa impordikeeld kõikidele Euroopa Liidu toiduainetele, on lehmade arv aga vähenenud koguni 9000 looma võrra.
Kodusigade arv Eestis on 2015. aasta lõpu seisuga peamiselt Aafrika seakatku ja kehtestatud kauplemispiirangute mõjul aastaga vähenenud 50 800 sea võrra ehk 14,2%, jõudes 307 100 loomani. Samal ajal on põhikarja emiste arv vähenenud koguni 22,6%, jõudes 33 600 loomalt 26 000 loomani, mis ühtlasi tähendab ka tänavu sigade koguarvu jätkuvat vähenemist. Võrreldes 2012. aastaga, mil suleti Venemaa piir Eesti elussigade ekspordiks, on sigade arv vähenenud koguni 18% ja emiste arv 24%.
