Põltsamaa piirkonna üks olulisimaid sümboleid ja turismiobjekte on Põltsamaa ordulinnus, mida rahvasuu kutsub endiselt lossiks, kuigi linnuses paiknenud uhke rokokoo loss hävis sõjas.

Lossihoovis asuvad Põltsamaa muuseum ja turismiinfopunkt, galerii pArt, Lossi restoran, käsitöökojad ja kirik ning ühes väikese toidumuuseumiga veinikelder, mis on lossihoovi suurim külalistemagnet. Seal saab maitsta Eesti vanima veinitootja Põltsamaa Felixi kõiki veine ja vaadata endisaegseid tooteid ETK Põltsamaa Tehaste sortimendist, näiteks kosmonautide tuubitoite.

Kilde Põltsamaa ajaloost

Esimesed ülestähendused Põltsamaast pärinevad 1234.aastast. Aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn. Siin resideerus hertsog Magnus. 18. sajandi II poolel kujunes Põltsamaa Põhja-Liivimaa valgustusliikumise keskuseks ja nautis ka silmapaistvat majanduslikku ja kultuurilist õitsengut.

Seotud oli see peaasjalikult Vana-Põltsamaa mõisa valdaja Woldemar Johann von Lauw’ga, kes rajas siia hulgaliselt tööstusettevõtteid.1760–1780 asutati Põltsamaale või selle ümbrusse klaasivabrik, vasekoda ja peeglivabrik, portselani manufaktuur jm. Lauw kutsel Põltsamaale asunud arst Peter Ernst Wilderajas Kuningamäele Põltsamaa mõisa meiereisse 1766. aastal trükikoja, mis oli esimene eratrükikoda Vene keisririigis. Siin andis ta välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike Öppetus, mille sünnist möödub tänavu 250 aastat.

19. sajandi teisel poolel oli Põltsamaa üks rahvusliku ärkamisaja keskusi: siia hakati rajama Eesti Aleksandrikooli ning siin õmmeldi esimene sinimustvalge lipp, mis õnnistati hiljem Otepääl. Linnaõigused sai Põltsamaa 30. juunil 1926.

90. aastapäeva pidustused

Head tänavu 90. sünnipäeva tähistavate linnade elanikud, Põltsamaa kutsub teid külla! Tulge jalutage jõe ääres, parkides saatjaks roosid, põigake sisse lossihoovi ning laske veinil hea maitsta. Samuti on kavas mitmed üritused, mis on inspireeritud Põltsamaa ajaloost või siis annavad aimu tänaste põltsamaalaste arusaamast mõnusast elust.