Kuna kõik toimus loetud sekundite jooksul, jõudsid vähesed turistid, kes tunglesid reelingu ääres, sündmust pildistada. Kuid sellest hoolimata tunnistasid paljud, et see oli unustamatu hetk, mis sellelt reisile mällu salvestus.

Küürvaalad on tavaliselt enam kui 10 meetri pikkused ja suurimad isendid isegi kuni 18meetrised, kes võivad kaaluda kuni 30 tonni.

Küürvaala näeb Reykjaviki lähistel ookeanil harvemini kui kääbusvaala või pringleid. Tavaliselt saab küürvaala näha siis, kui ta tuleb paaril-kolmel korral veepinnale hingama, näitab oma selga ja saba ning kaob seejärel sügavusse. Ju oli meie nähtud isend heas tujus, et otsustas kõrge õhulennu teha.

Maalehe reisil osalevale ligi 50 inimesele oli see vaalavaatlusretk üldse erakordselt õnnelik, sest kogu mitmetunnise sõidu ajal nähti pidevalt, paarikümnel korral kindlasti, ka kääbusvaalu ja pringleid. Nemad näitasid küll ainult oma selga ja saba.

Suurema objektiiviga kaamerad leidsid aga ka vee kohal kiiret lendu teinud lunne. Need on vahvad ja erilise välimusega linnud.

Reisi viimasel päeval käidi ka Reykjaviki „katusel“ – vaateplatvormil, kust avaneb lummav vaade pealinnale. Vaatluskohaks oli läikiva kupliga vana kuumaveekogumise tsisternide kompleks, kuhu arhitekt Ingimundur Seinsson on kujundanud moodsa restorani, muuseumi ja vaatluspaiga.