Maapähjlid on ka heaks valgu allikaks, lisaks on neis palju erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, näiteks E-vitamiini, niatsiini, folaate, fosforit ja magneesiumi. Maapählklites pole üldse kolesterooli ja küllastunud rasvu on neis vähe.

Hiljutistele uuringutele tuginedes väidetaks isegi, et maapähklite või maapähklivõi söömine aitab vähendada südameinfarkti ja II tüüpi diabeeti haigestumise riski.

Ameeriklased on maapähklite kasulikkusest ilmselt ammu aru saanud, sest keskmine ameeriklane sööb aastas üle 2,7 kg maapähkleid. Enam kui poolest sealsest maapähklisaagist valmistatakse maapähklivõid.

Kui palju sina maapähkleid või maapähklivõid sööd? Kas üldse?
Tervise Arengu Instituudi soovitus:
  • Rasvu ei pea kartma. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu vältida, küll aga tuleb valida, milliseid eelistada ning tarbida neid mõõdukalt.
  • Rasva allikateks toidus on leiva katteks ja toiduvalmistamisel kasutatavad ehk lisatavad toidurasvad ning toiduainetes sisalduvad rasvad. Rasvakoguse hindamiseks peab jälgima nii nähtava rasva kui ka peidetud rasva kogust.
  • Kui päevane energiasoovitus on 2000 kcal ja rasvakogus 65 grammi, siis lisatavatest toidurasvadest võiks tulla kokku 6–7 portsjonit, mis tähendab umbes 10–20 grammi seemneid, pähkleid, mandleid ja 25–30 grammi võid või õli (1 tl on umbes 5 g, 1 spl on umbes 15 g) ja umbes 25–30 grammi jääks toitudes leiduva peidetud rasva arvele.
  • Mono- ja polüküllastumata rasvhapete allikad on kala, pähklid ja seemned, toiduõlid (va palmi- ja kookosõlid).
  • Soovitatav on, et toiduga saadud rasvadest oleks vähemalt 60% pärit taimsetest (õlid (linaseemne- kanepi-, rapsi-, kreeka pähkli õli), kreeka, pistaatsia- ja pekaanpähklid, mandlid) ja ülejäänud peaks tulema suuremas osas kalast, aga ülejäänud osa linnulihast.

Allikas: farmersalmanac.com