Terviseamet: Lätis pole tõestatud ühtegi Coxsackie-juhtumit, Eestis on laboratoorse kinnituse saanud üks juhtum
Selgus, et midagi ei toimu, kirjutab terviseamet oma sotsiaalmeedia leheküljel.
Kogu lugu sai alguse sellest, et ühe lasteaia ühes rühmas oli olnud väike puhang ehk rohkem kui kaks lööbega last. Lapsevanemad pöördusid arsti poole, aga ühtegi analüüsi ei võetud, arst pakkus esimeseks diagnoosiks, et tegu on Coxsackie-viirusega. Selle viiruse korral kurdavad inimesed valu ja kõrge palaviku üle, samuti tekib lööve. Viirus kimbutab sagedamini lapsi, noorukeid ja nooremaid täiskasvanuid.
Läti terviseameti andmetel kirjutas ühe lapse ema sotsiaalmeediasse, kirjutise korjas üles kohalik kanal ja lapsevanemad sattusid paanikasse.
Eesti terviseametile pole viimasel ajal haigestunutest teada andnud ükski tohter, nakkuskliinikusse ravile pole jõudnud ühtegi abivajajat, laboris on suudetud tabada üks Coxsakcie ja see on kõik.
Viirus ise on olemas, kuulub enteroviiruste hulka, ja aegajalt on neid, kes selle viirusega ka pihta saavad e haigestuvad. Hügieenireeglitest kinnipidamine on parim meetod haiguse ennetamiseks, soovitab amet.
Haigestumise vältimiseks tuleb täita hügieeninõudeid:
Eeskätt tuleks pesta hoolikalt käsi vee ja seebiga pärast tualeti kasutamist ja enne söömist. Käte desinfitseerimiseks võib kasutada selleks ettenähtud desinfitseerimisvahendeid. Kodus mitte kasutada haigega ühiseid käterätikuid, nõusid, söögiriistu või muid haige poolt kasutatavaid esemeid ning puhastada tualettruumi desinfitseerivate ainetega. Kui haigestunu on laps, anda talle haiguse ajal mängimiseks ainult kergesti pestavaid mänguasju. Mänguasju tuleks pesta võimalikult sageli, hoiduda pehmete või karvaste mänguasjade kasutamisest.
Coxsackie viirus kuulub enteroviiruste perekonda
Enteroviirusnakkused on maailmas laialt levinud nakkushaigused, mis võivad põhjustada puhanguid. Sagedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud. Enteroviirusnakkused levivad maist septembrini. Nakkusallikaks on haige ja viirusekandja inimene. Nakkus levib fekaal-oraalsel teel, s.t. nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt suhu ning viirustega saastunud vee ja toitudega või harvem piisknakkuse teel õhu kaudu. Ka pärast haigusnähtude kadumist võivad haigustekitajad erituda seedetrakti kaudu mõne nädala jooksul. Nakkusohtlikud on saastunud esemed (mänguasjad, käterätikud), käed, vesi ja toiduained.
Sümptomid:
Coxsackie-viirus võib põhjustada väga erineva kliinilise pildiga haigusi. Iseloomulik on haiguse äge algus (palavik kuni 38°C, halb enesetunne, iiveldus ja oksendamine). Sümptomid sõltuvad viiruse serotüübist. Nakkus võib kliiniliselt avalduda järgmiste haigusvormidena: herpangiin, konjunktiviit, stomatiit, kõhulahtisus, HFM (hand-foot-and-mouth disease), raskematel juhtudel entsefaliit või meningiit. Sageli kulgeb haigus raskelt vastsündinutel ja immuunpuudulikkusega inimestel.
