Olukorras aga, kus töötaja tegelikkuses ei olnud nõus töösuhte lõppemisega kuid lahkus eeldusel, et tööandjal tööd anda ei ole, ei saa lugeda töösuhet poolte kokkuleppel lõppenuks, sest tööandja ei saa töösuhet ühepoolselt suuliselt üles öelda. Kui tööandja soovib töösuhte üles öelda, siis peab ta töötajale tegema ülesütlemisavalduse, mis on kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja põhjendatud. Juhul, kui töö sai otsa, saab rääkida töösuhte erakorralisest ülesütlemisest majanduslikel põhjustel (koondamine). Koondamise korral on ette nähtud etteteatamistähtaeg (oleneb staažist) ja koondamishüvitis. Tööleping loetakse lõppenuks ülesütlemisavalduses näidatud kuupäeval ja alusel, kui avaldus on teisele lepingupoolele edastatud. Niisiis, kui tööandja ütleb töötajale suuliselt, et ta tööle enam ei tuleks, aga töötaja ei ole sellega nõus, siis peab ta tööandjale sellest teada andma. Senikaua kuni tööandja pole ülesütlemisavaldust (nt e-kirjal, paberil, SMSiga) esitanud, on töösuhe kehtiv ning töö tegemine (või vähemalt selle nõudmine) töötaja poolt ja töötasu maksmine tööandja poolt kohustuslik.

Seega antud juhul oleneb vastus sellest, kas töösuhte lõpetamine oli kokkuleppeline või ühepoolne. Kui töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel, oleks pidanud tööandja saamata jäänud tasud ja hüvitised välja maksma töösuhte lõppemise päeval. Kui aga poolte kokkulepe puudub, on töösuhe kehtiv ja peaksite lõpparve nõudmise asemel tööle minema (tööd küsima). Kui töösuhte jätkamise vastu huvi puudub, peaksite töösuhte üles ütlema või tegema tööandjale ettepaneku töösuhte lõpetamiseks.