2017. aasta alguseks oli Eesti suuruselt kolmandasse linna elanikke jäänud alla 60 000. Neist pensioniealisi inimesi on ligikaudu 15 700, kuid terviseprobleeme ei esine sugugi vaid vanuritel.

Erisuguse raskusastmega tervisehäireid põdevate tööealiste narvalaste arv on viimase kolme aastaga kasvanud 2498-lt 3139-le, st ümardatult 26 protsenti. Peaaegu tuhandel neist esineb mitmesuguseid tervisehäireid, st probleemide kompleks.

Psüühikahäireid põdevate 18-65aastaste tööealiste narvalaste arv on viimase kolme aastaga kasvanud 528-lt 625-le, nõrgamõistuslike hulk 171-lt 219-le. Võrdluseks: eakate ja vanurite seas on need haigused tuvastatud vaid vastavalt 165 ja viiel juhul.

Mis puudutab konkreetselt psüühikahäireid, siis Narva haigla psühhiaatriaosakonna vanemarst ja riiklikult tunnustatud ekspert Valdur Püks ütles Põhjarannikule, et midagi hirmsat piirilinnas siiski toimumas ei ole. Tema sõnul kasvavad statistikanäitajad inimeste neurootiliste häirete ja depressiivsete seisundite tõttu.