02.03.2017, 00:00
Põline metsamees: mets võiks metsa nägu jääda
Lääne-Virumaal elav metsaomanik Lembit Laks kuulub nende väheste sekka, kes pole suuremas vaimustuses metsaseaduse muudatusega kavandatavast raielankide suuruse piirangu kaotamisest.
FOTO:
Metsaomanik Lembit Laks sai kümne aasta eest tuntuks sellega, et esimese eraisikust metsaomanikuna hankis oma metsadele FSC sertifikaadi. Ühesõnaga – panustas metsadesse innukalt, rohkem, kui sealt välja võttis. Ja siis, 2006. aastal, kui taas metsaseadust muudeti, otsustas Laks metsaomanikele üha uute piirangute seadmise vastu protestimise märgiks lõviosa, ligemale 700 hektarit oma metsadest maha müüa. Uhkelt seisab otse teepervel kõrge sihvakas kuusk, kel vanust ehk 120 aastat. Puu on tõepoolest vägev, oma 30 meetrit kõrgust tuleb ära. Arvata, et sealt saaks neli-viis korralikku palki kätte. Palju selline Imaveres nottideks lõigatuna maksab, uurin. Selgub, et ehk veidi üle saja euro saaks. “Ilusad puud, las kasvavad. Maha võtta jõuab neid ju alati,” ütleb Laks. Mets on meid toitnud ja katnud, sealt võeti enda jaoks tarbe- ja küttepuud, ehitati uus laut või ait. Aga inimesel on komme ajapikku ahneks minna, arutleb Lembit Laks.