Mesinik Andres Sild ütles, et ilmselt päästis enamiku tema mesila 17st tarust vihmane ilm – juba eile hakkas poolest päevast sadama, mis hoidis enamiku mesilasi korjelennule minemast.

Suurem kadu on esialgsel hinnangul 5-6 tarus, mille ees on lademes surnud mesilasi. Mesila läheduses on hernepõld, kuid seal mesilased tavaliselt ei käi, samuti rapsipõld, mille sees värsked traktorijäljed.

„Lootsin küll, et lendavad rapsipõllu asemel mujale korjele, pärnad õitsevad läheduses, aga ei läinud nii,“ kurvastas Sild.

Tema sõnul tehti tuulise ilmaga hiljuti taimekaitsevahendiga töid ka hernepõllul ning siis helistas ta ka põllupidajale. Sealt vastati, et tegutsetakse juhendi kohaselt ning näis, et mingit mõju see kaasa ei toonudki.

Selles, et mesilaste surma põhjustas taimekaitsevahendi kasutamine mõnel lähedasel põllul, oli Sild kindel. Enam kui kümne aasta eest surid tal just sel põhjusel kõik mesilaspered ning siis pidas ta meetootmises mitu aastat vahet.

„Siis alustasin jälle ja olen mõelnud laiendamisele, aga nüüd siis selline juhtum,“ nentis ta.

Juhtunust teatas Sild kolmapäeva hommikul Lääne-Virumaa veterinaarkeskusele ning sealne peaspetsialist Kaja Vainula tuli koheselt mesilastest proove võtma.

Juhtunust on teavitatud ka põllumajandusameti spetsialisti, tema peaks võtma taimeproovid põldudelt ning esialgse teabe kohaselt tehakse seda homme.

Kaja Vainula sõnul on hea, et mesinik juhtunust kohe teavitas. „Pean sellistel puhkudel kiiret tegutsemist väga oluliseks,“ märkis ta, lisades, et on märganud mesinike juures ka käegalöömist ja suhtumist, et milleks teatada, keegi ju nagunii ei hooli.

„Seda teemat tuleks rohkem uurida, materjali on praegu liiga vähe. Aga me peame teada saama miks ja millesse mesilased surevad ja kuidas seda vältida,“ sõnas ta.

Inju mesilast ja põldudelt võetud proovide analüüsidele oodatakse vastuseid selle nädala lõpuks või järgmise nädala alguseks.

Mürgistusele viitas omanik Maire Valtini sõnul surnud mesilaste ebaloomulik asend: tiivad laiali ja iminokk kaugel ees.