Endise Krimmi peaprokuröri Poklonskaja seisukohalt on see linateos justkui hoop õigeusklikele näkku. 1918. aastal bolševike poolt ühes kogu perega mõrvatud tsaar on kuulutatud Vene õigeusu kiriku poolt pühakuks, kuid nüüd tuuakse rahva ette film, mis kõneleb tema abielueelsest romantilisest suhtest.

Näitleja Saksamaalt

Filmi ta näinud ei ole, kuid nüüdset riigiduuma saadikut Poklonskajat pahandab juba seegi tõsiasi, et Nikolai tegelaskuju kehastab filmis Saksa näitleja.

“Meil Venemaal on imelised näitlejad --- kui näitleja Lars Eidinger valiti õigeuskliku tsaari rolli, kas tõesti filmi loojad ei taibanud, et selle Saksa pornonäitleja kuju ei ole vastuvõetav õigeusklikele inimestele, kel on eneseväärikus ja kes austavad oma ajalugu,” rääkis Poklonskaja usutluses Komsomolskaja Pravdale.

Lars Eidinger ütles Deutsche Welles avaldatud usutluses, et ta usub, et kõik süüdistused saavad maha võetud, kui inimesed filmi näevad, kuna seal kujutatakse tsaari suure lugupidamisega, ning portreteeritakse “midagi sügavalt inimlikku”.

Pornonäitlejaks nimetamise kohta ütles Eidinger, et tal pornotööstuse
vastu suurt midagi ei ole, aga tal enesel pole sellega miskit tegemist.

Suhe on tuntud ajaloofakt

Komsomolskaja Pravda toob ära Vene ajaloolase Nikolai Svanidze kommentaari, mille kohaselt Kšessinskaja romaan tulevase tsaariga on usaldusväärne ajaloofakt. “Armastus on armastus, see ei saa kedagi mustata ega määrida,” lisas Svanidze.

Venemaa viimase imperaatori ja poola päritolu baleriini abieluvälist suhet laimuks pidav Poklonskaja leidis, et armastus on küll puhas ja helge tunne, kuid kahjuks ei suuda igaüks seda mõista. “Armastuseks peetakse Euroopa riikides tänapäeval abielu koerakesega, kassiga. Peetakse pulmi ja ja jäetakse pärandusi.”

Briti ajaloolane Simon Sebag Montefiore, kes läinud aastal avaldas tellisemõõtu ajalooraamatu "Romanovid 1613-1918", ei jäta selles teoses mingit kahtlust, et Nikolai Aleksandrovitšil ja Matida Kšessinskajal oli seksuaalsuhe.

“25. jaanuaril 1893 kaotas ta süütuse,” kirjutab Montefiore hilisema tsaari kohta. Ta toob väljavõtte toona 24-aastase Nikolai päevikust: “Sel õhtul lendasin ma oma MK juurde ja veetsin parima õhtu senistest koos temaga. Olen jätkuvalt tema nõiduse küüsis - sulepea väriseb mu käes.”

Montefiore mainib ära isegi täpse tegevuspaiga - selleks oli Peterburis, Angliiski prospektil (Inglise puiesteel) asuv hoone majanumbriga 18.

Erinevalt õnnetust tsaariperest elas Matilda Kšessinskaja sajanditagused Venemaa revolutsioonid üle ning suri Pariisis 1971. aastal, olles 99 aastat vana.

Filmi “Matilda” esilinastus peaks toimuma Venemaal oktoobrikuus, filmile on hiljuti antud Vene kultuuriministeeriumi poolt kogu riigis kehtiv levitamisluba vanusepiiranguga 16 eluaastat.