Alati tasub inimestelt küsida, kuidas läheb, isegi siis, kui rohkemat teha ei saagi.
Minu lapsepõlvesõbranna vanaonu hooldushaigla palatikaaslane oli parimais aastais mees, kes pärast kaelaluumurdu jäi voodisse. Ema oli tal surnud, isa Venemaal, kahjuks ka sõbrad unustasid tema olemasolu pärast õnnetust.