Hooldamist vajavaid metsi on üle Eesti, seetõttu on hange jagatud 20 osaks piirkondade kaupa. Iga hankeosa jaguneb omakorda veel võsasaemehe töömahtudeks ehk hektarite hulgaks, mida üks töötaja aastas võsast puhastada suudab.

Seekordsete võitjate keskmine koefitsient oli 0,845.

Kuigi hankedokumentides pole öeldud, et koefitsenti üle 1 ei tohiks pakkuda, lükati siiski kõik ühest suurema koefitsendiga pakkumised tagasi, kuna need „on hankija jaoks ebamõistlikult kallid”. Enamus Maalehega rääkinud võsamehi on seisukohal, et töö omahinda ja maksukohustusi arvestades on alla 0,9 koefitsendi puhul tegemist alapakkumistega.

Tänu suuremate pakkumiste tagasilükkamisele jäi täitmata 8 võsamehe töömahtu kolmes hankeosas.

Selle kohta, kas ühest suuremat koefitsenti võib pakkuda, esitati hanke käigus ka palju küsimusi, standardvastus neile kõlas järgmiselt: „Hankedokumendis ei ole reguleeritud seda, millises hinnavahemikus peab pakkumus olema või millises vahemikus on lubatud hinnakoefitsient.“

Samasuguse vastuse sai ka ettevõtja, kelle pakkumus Põhja-Viljandimaa osas tagasi lükati. Pärast hanke tulemuste teatavaks saamist otsustas ta esitada Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaide.

Komisjoni 23. novembri otsusest võib lugeda, et pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks.

Selle aluseks oli asjaolu, et vastavalt hanketingimustele saab tagasi lükata ainult terve hankeosa kaupa juhul, kui pakkumused ületavad maksumuse, mida RMK oli eeldanud. Antud juhtumil aga tunnistati üks selle hankeosa pakkumus, mille koefitsent oli alla ühe, siiski edukaks. Komisjon leidis, et taoline lahendus ei ole hanketingimustega kooskõlas.

Maalehele teada olevatel andmetel on tänu sellisele lahendile nüüdseks ennistatud ka analoogselt tagasi lükatud pakkumused hankeosades Lõuna-Viljandimaal ja Tartumaal.

Huvilised saavad RMK võsasaetööde viimase hanke materjalidega tutvuda SIIN.