Kas eestimaalased peavad pühi laenude toel? Pangaametnikud teavad, kuidas asjad on
„Vaatasime pingsalt kuude statistikat, kuid avastasime, et väikelaenude kasv toimub pigem kevadeti, detsember ei erine laenude tarbimise poolest teistest kuudest üldse,“ purustavad SEB äriarenduse tootejuht Evelin Tammearu ja arendusjuht Roland Jõesalu jõululaenude müüdi.
Kui vaadata SEB krediitkaartitehingute keskmisi näitajaid, siis viimastel aastatel on need pidevalt kasvanud, kuid mitte detsembris, kinnitavad nad. Keskmise tehingu summa selle panga klientidel 2015. ja 2016. aasta detsembris küll kasvas, kuid tehingute arv jäi võrreldes aasta keskmisega umbes samale tasemel, erilisi hüppeid aasta viimasel kuul ei ole tekkinud.
Samas tõdeb Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets oma panga statistikale tuginedes, et inimeste hoiakute ja tegeliku käitumise vahel on suured käärid. „Teisisõnu - inimesed ei planeeri laenuraha kasutada, kuid pühademeeleolus teevad seda siiski,“ ütleb Voomets. „Kui lähtuda eelmiste aastate statistikast, näeme, et aasta viimasel kuul krediitkaartidega tehtud tehingute osakaal kasvab.
Seevastu väikelaenu võetakse keskmisest vähem. Kui krediitkaardiga laenuraha kasutatakse, siis tehakse seda pigem lühiajaliselt, eesmärgiga kulutusi hajutada.“
Finantskäitumine on vastutustundlikum
Swedbanki rahaasjade teabekeskus on eestimaalaste jõulupühadeaegset finantskäitumist uurinud kaks aastat. Eelmise aasta jõulu-uuringu tulemused näitavad, et krediitkaarti, tarbimis- või väikelaenu plaanib kinkide ostmiseks kasutada vaid 2% elanikest. Lähedastelt kavatseb laenu võtta 1%. Enam kui pooled katavad kingituste ja muud pühadega seotud kulutused jooksvalt pere-eelarvest.
See, et jõuluhullus ei pane enam eestimaalasi enam kiirelt laenama, on oluline ning räägib sellest, et inimeste finantsteadlikkus ja üldine distsipliin on viimase kümne aasta jooksul kõvasti paranenud, väidavad pangaametnikud.
Kui Evelin Tammearu ja Roland Jõesaar Maalehe palvel SEB klientide krediitkaartide kasutamise statistikat üle vaatasid vaatasid, selgus üllatusena, et märgatava kulutuste kasvu asemel osutus kõige tugevamaks trendiks hoopis e-kanalites sooritatud ostude kasv 2015., 2016., ja 2017. aastate novembris.
„Ma ei oska öelda, kuivõrd õige on seda seostada jõulukingituste ostuga, aga kui me vaatame kõige populaarsemaid e-ostude kanaleid (Aliexpress, E-bay jt), siis sealt kingituste tellimisega peab kindlasti arvestama ühekuulise varuga. See viibki meid järeldusele, et eestlased ostavad aina aktiivsemalt kingitusi välismaa e-kanalitest,“ selgitab SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann.
Piilmanni sõnul võib krediitkaartide kasutamise kohta välja tuua, et kui 2015. aasta alguses ulatus nende kasutamissagedus kolme korrani kuus, siis 2017. aastal on see kindlalt ületamas 4,3 korda. Kasvutrendi näitab nii kaartide kasutamissagedus kui ka keskmine tehingu suurus, mis hetkel ulatub 45 euroni. 71% kasutamisjuhtudest leiab aset Eestis, 29% aga toimub välismaal.
Ebamõistlikke asju ei kingita
Teine levinum viis jõulukulutusi katta on kulusid hajutada – kingid ostetakse varem valmis ja paljud on aastalõpu väljaminekute tarvis ka säästnud.
„Kaudse tegurina mõjub ka elanikkonna sissetulekute kasv, mis peaks nüüdseks jätma rohkem võimalusi oma jõuluväljaminekute planeerimiseks. Viimastel aastatel on märgata ka eraklientide aktiivsemat säästmist. Seegi loob omamoodi finantsbaasi selleks, et jõulude ajal oleks inimesel endal vajadusel piisav rahaline varu olemas,“ lisab Piilmann.
Voometsa sõnul torkab positiivse tendentsina silma, et kuigi suur osa inimestest ei planeeri jõulukulutusi pikalt ette, proovivad nad siiski vältida ebamõistlike ja mittevajalike kingituste tegemist ega jäta kingituste ostmist päris viimasele minutile.
