Puhkenud õied andsid korraliku kevadise meesaagi, ent põud teeb kahju
Muhu mesinik Aimar Lauge rääkis Saarte Häälele, et ta pole viimasel kümnel aastal pärast kevadist õitsemist tarudes nii palju mett näinud. Peakorje meetaimed, nagu vaarikas, valge ristik ja ussikeel, mis annavad 20–30 protsenti meesaagist, läksid soojaga kolm nädalat varem õide.
Paraja niiskuse korral võinuks tulla suurepärane meeaasta, kuid põud ei lase sel ootusel enam täituda. Taimed õitsesid tavalisest kiiremini ja viimasel nädalal alanud põuaga õied nektarit ei anna, selgitas Lauge, kelle sõnul võib olukord parem olla niisketel savistel maadel.
Mesinik ütles, et juhul kui tuleb vihma ja olulised meetaimed, nagu mesikas ja pärn, õitsema hakkavad, võib meeaasta tulla lõppkokkuvõttes päris korralik.
Mesilane polnud valmis
"Väga korralik saak, kuid liiga varakult hõisata ei tasu. Kui sügisel on kõik mesi käes, siis näeb, kuidas aasta oli," ütleb Maalehele Põlvamaa mesinik Vendu Suurmann. "Kui on külm ja vihma ikkagi ei tule, siis võib saak kannatama hakata."
Ta räägib, et samas polnud mesilased selliseks õitemereks veel valmis: "Suur õitsemine oli hea, aga liiga kiiresti läks kuumaks. Pered ei olnud veel välja arenenud, kui võilill õitsema hakkas."
Eelmine aasta olnud samuti saagirikas ning üle-eelmine aasta veel parem. Suure meesaagi tõttu polnud siin siis Suurmanni sõnul enam nii palju kohta läti ja leedu meemüüjatele, kes vahepeal meie turgudele tükkisid.
"Mesinik on täiesti looduse rüpes ning see, mille ta saab, sellega peab ka rahul olema. Kõik ülejäänud on juba vanajumala kätes," ei soovi Lõuna-Eesti mesinik liialt spekuleerida.
